Baltikumis kasv aeglustub

Ülemaailmse kasvu aeglustumisel aeglustub ka Baltikumi majanduskasv, kuid kogu euroalaga võrreldes on Baltikumi kasvutempo jätkuvalt väga hea. Teises kvartalis kasvas Leedu SKP eelmise aastaga võrreldes 3,9% ja Eestis 3,6%, Ida-Euroopas suurenes SKP aga 3,5%. Samal ajal kasvas Läti SKP teises kvartalis vaid 2,0%, mis on viimase kolme aasta aeglaseim majanduskasv. Nii vähene kasv on ebameeldiv üllatus, kuid peamiselt on see põhjustatud sellistest ühekordsetest teguritest nagu kuiv ilm ja vähenev elektritootmine, vähenevad transiidikoormused ja puidu hinna korrigeerimine, aga ka finantssektori muutuste lühiajaline negatiivne mõju.

Pärast kahte väga head majandusaastat, kui Baltikumi ehitusmahud kasvasid enam kui 10–30% aastas, oli sel aastal oodata aeglasemat kasvu, kuid seekord langes see kokku maailmamajanduse aeglustumisega. Leedus kasvasid ehitusmahud teises kvartalis 9% ja Lätis vaid 1%, samas kui Eesti ehitusmaht vähenes 1,3%. Ehitussektori nõrgem kasv on suuresti tingitud kõrgest ELi fondide investeeringute tasemest, mis eeldatavasti püsib lähiaastatel praegusel tasemel, samal ajal kui erasektori nõudlus püsib endiselt tugev.

Nõrgema välisnõudluse ja ehitussektori aeglustumise tõttu sõltub Baltikumi üldine majanduskasv üha enam sisetarbimisest ja teenuste ekspordist, eriti infotehnoloogia ja äriteenuste valdkonnas, mis on pikka aega olnud Baltikumi kiiremini kasvavad sektorid. Teises kvartalis kasvas professionaalsete teenuste toodang Lätis 8,9%, samas kui infotehnoloogia ja sideteenused kasvasid Eestis peaaegu 30% ja Leedus 3,2%. Samal ajal kasvas leibkondade tarbimine Lätis ja Leedus vastavalt 3,5% ja 3,7%, samas kui Eestis suurenes leibkondade tarbimine 1,2%. Kuid Eestis kasvab tarbimine lähikvartalites tõenäoliselt alkohoolsete jookide aktsiisi tõttu ja seda Lätist ostetud alkoholi arvelt.

Lühiajaliselt ei ole Balti riikide majanduses olulist paranemist oodata. Baltimaade majandus halveneb ning ehituse, tootmise ja maailmakaubanduse peamised näitajad valmistavad pettumust. Seetõttu aeglustub Baltikumi majanduskasv aasta lõpuks tõenäoliselt veelgi, samas kui järgmisel aastal sõltub see suuresti maailmamajanduse arengust ja praeguse madalseisu ulatusest.