Elavnenud tööturg suurendab tarbimist

Ehkki Balti riikide majandus kasvab sel aastal aeglasemalt kui kahel varasemal aastal, pole see veel töötajaid mõjutanud ja palk kasvab Baltikumis kiiresti. Selle aasta teises kvartalis tõusis keskmine palk Lätis eelmise aastaga võrreldes 7,8% ja jõudis 1083 euroni (bruto). Samal ajal kasvas keskmine palk Eestis 9% ja Leedus 7,9%, ulatudes vastavalt 1419 ja 1266 euroni (bruto). Tööpuudus Baltikumis jätkab vähenemist ning läheneb nüüd madalaimale tasemele pärast kriisi. Lätis jõudis see teises kvartalis 6,4%, Eestis 4,9% ja Leedus 6,1% tasemele.

Praegu näeme Balti riikides palkade kiiret kasvu väheste eranditega peaaegu kõigis sektorites ja kõigil sissetulekute tasemetel. Baltikumi kõrgeim tasustamise määr on endiselt finants- ja infotehnoloogiasektoris. Tugev sissetulekute kasv tagab ka sisetarbimise püsiva kasvu ning selle aasta esimese kuue kuuga on jaemüük Baltikumis kasvanud keskmiselt 5–6% eurodes ning kodumajapidamiste hoiused pankades on võrreldes aastatagusega kasvanud 8–11%.

Töötuse määra langendes on aga tööturul tunda üha enam demograafiliste tegurite mõju ja eeldatakse, et tööandjad on lähitulevikus silmitsi kroonilise töötajate puudusega peaaegu kõigis sektorites. Demograafilised tegurid ilmnevad juba töötuse määras, mis väheneb mitte ainult majanduskasvu, vaid ka tööealise elanikkonna kahanemise tõttu. See tähendab, et Baltikumis eeldatakse üsna tugevat palgakasvu jätkumist, mis on rändevoo stabiliseerimise oluline eeltingimus. Siiski on praegust palgakasvu tempot tõenäoliselt raske säilitada.

2019. aastal on kasv Baltimaades aeglustunud 2–4% tasemele ja lühiajalised andmed ei viita sellele, et see võiks lähitulevikus kiireneda. Sellise väga mõõduka majanduskasvu korral pole ligi 8% palgakasv kindlasti jätkusuutlik. See võib veel mõnda aega jätkuda ettevõtete kasumite ja tulevaste investeeringute arvelt, kuid mitte kaua ja lähiaastatel palkade kasv tõenäoliselt aeglustub pisut.