Ehitussektor on ülekuumenemise äärel

Vastupidiselt väliskeskkonnale, kus kasv on selgelt aeglustunud, näib Balti riikide enda majandustsükkel praegu olevat üsna stabiilne. Tarbimine kasvab pidevalt, kuid ehitussektoris on üha rohkem näha märke sellest, et tööstusharu on ülekuumenemise äärel. Praeguses ehitustsüklis oleme arvatavasti haripunkti lähedal, ehkki Balti riikide vahel võib täheldada erinevusi ja Leedus jätkas ehitussektor aasta esimeses sektoris jõulist kasvamist.

Samas algas tänavune aasta Läti ehitussektoris vaid 7,4-protsendilise ja Eestis vaid 2-protsendilise hüppega, võrreldes viimase kahe aasta ligikaudu 20-protsendilise kasvuga, ning Eestis väljastatud ehituslubade arv on alates 2017. aasta lõpust vähenenud. See kinnitab, et ehitussektoris on tsükkel hoogu kaotamas ja see võib olla isegi soovitav, sest me näeme ülekuumenemise märke. Eelmisel aastal ületas ehituse osakaal majanduses kõigis kolmes Balti riigis viimase 20 aasta keskmist taset. See paneb mind arvama, et selles tööstusharus ei ole praegu mingit täiendava kiire arengu võimalust, ilma et see ei vallandaks üldisemat makromajanduslikku tasakaalustamatust.

Kõige olulisem põhjus, miks me peaksime sel aastal ehitussektoris varasemast aeglasemat kasvu eeldama, on Euroopa Liidu rahavoo stabiliseerumine. Euroopa Liidu praegune investeerimistsükkel on ehitussektoris lähenemas oma haripunktile ja praeguste prognooside kohaselt on ELi rahastus sel aastal eelmise aasta taseme lähedal. Seega ei tule tänavu avalikust sektorist täiendavaid stiimuleid. Samal ajal näitab suur ehituslubade arv Lätis ja Leedus, et nõudlus ehitusteenuste järele püsib erasektoris kõrgel tasemel. Siiski prognoosin, et ehitussektori kasv ei ületa üheski kolmes Balti riigis 2019. aastal 10%.

Kasvumäärade aeglustudes võib ehitussektor peagi kogeda tööstusharu enda sees toimuvaid tohutuid kõikumisi, mis on Balti riikides sektori jaoks kõige suurem probleem. Varem on ehitussektoris kõikumisi ette tulnud palju rohkem kui majanduses tervikuna ja riigieelarve kulutused pigem suurendavad kõikumisi kui tasakaalustavad neid. Meie Citadele Index ettevõtete kindlustunde näitaja uuringust ilmneb, et suurimaid kõikumisi ettevõtete omanike väljavaadetes on pikka aega täheldatud ehitussektoris – juba aastaid on täielik pessimism vaheldunud optimismipuhangutega. Praegu on Läti ehitussektor kõige positiivsemate meeleoludega sektor ja optimism küündib tasemeni, mida on finantskriisijärgsel perioodil harva nähtud. Samal ajal tunnistavad ehitajad teiste tööstussektorite esindajatest tunduvalt rohkem, et nende sektoris on töötajatest vajaka – seda kinnitavad 62% ehitusettevõtetest – ning see avaldab survet kuludele ja toetab palkade kasvu teistes tööstusharudes.

Täiendavad artiklid:
Balti riikide majanduskasv muutub üleilmses majanduses valitsevate ebasoodsate mõjude tõttu mõõdukamaks
Väliskeskkond muutub ebasoodsamaks ja riskid on suuremad
Euroopa tööstuses valitsevat surutist ei ole veel Balti riikides tunda