Balti riikide majanduskasv muutub üleilmses majanduses valitsevate ebasoodsate mõjude tõttu mõõdukamaks

Pärast kahte väga tugeva majanduskasvuga aastat, mil majanduskasv ületas vahel isegi 5%, peaks Balti riikide majanduskasv üleilmses majanduses valitsevate ebasoodaste mõjude süvenemise tõttu eeldatavasti aeglustuma. Lätis algas 2019. aasta kolme viimase aasta madalaima majanduskasvuga ja SKP on selle aasta esimeses kvartalis tõusnud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vaid 3%. Ehkki aeglasem majanduskasv oli sel aastal oodatud, oli Läti majanduse sedavõrd aeglane kasv esimeses kvartalis ebameeldiv üllatus. Seevastu Leedus on majanduskasv jäänud stabiilselt 4%-le ja Eestis küündis SKP kasv üllatuslikult 4,5%-ni.

Aeglasema majanduskasvu peamine põhjus on kindlasti üleilmsed ebasoodsad mõjud ja välisnõudluse kahanemine. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib oma värskeimas maailma majanduse väljavaates, et majanduskasv on 70% maailma riikides eelmisest aastast aeglasem ja maailmas tervikuna tuleks valmis olla väikseimaks kasvuks pärast 2009. aastat. IMFi andmed esimese kvartali kohta näitavad, et võime seda ka Balti riikides märkama hakata, kuid ma siiski ei usu, et meil on praegu mingit põhjust rääkida üleilmsest majandussurutisest.

Sisemaine majandustsükkel näib hetkel piisavalt stabiilne. Tarbimine kasvab ühtlases tempos. Seevastu Läti ehitussektor alustas aastat 7,4-protsendilise kasvuga, näidates sellega, et tööstusharu kasvutempo on aeglustumas. Kaks aastat tagasi oli ehitussektori kasv 20%, seega on praegune langus isegi soovitav, sest tööstusharus on näha ülekuumenemise märke. Väljastatud ehituslubade kasvav arv näitab tõepoolest, et nõudlus on erasektoris jätkuvalt suur, kuid me oleme Euroopa Liidu rahastamises saavutamas maksimumi ja avalikult sektorilt ei ole ehitussektoris sel aastal täiendavat stiimulit oodata. Ehitustsüklid ei toimi Balti riikide vahel sünkroonselt. Leedus kasvas ehitusektor esimeses kvartalis 15%, samas kui Eestis on väljastatud ehituslubade arv alates 2017. aastast langenud ja ehitussektori toodang on suurenenud vaid 2%. See näib viitavat, et ehitustsükkel on samuti oma tipule lähenemas.

Välise nõudluse nõrgenemise ja ehitustsükli aeglustumise tõttu eeldatakse, et 2019. aastal on kasv Balti riikides aeglasem kui eelmisel kahel aastal ja jääb 3% lähedale. Lisaks toetas puidu kõrge hind eelmisel aastal Balti riikides täiendavate metsaraiete tegemist ja puidutöötlemise kasvu, samas kui Läti majandust toetasid lisaks ka mitmed ühekordsed tegurid, mis võivad sel aastal osutuda negatiivseks. Hoolimata Venemaa eesmärgist vähendada Balti riikide sadamate kasutamist, kasvas transiit eelmisel aastal ja makromajanduslikud andmed peegeldavad vaid osaliselt mitteresidentide deposiitide väljavoolu pangandussektorist.

Täiendavad artiklid:
Väliskeskkond muutub ebasoodsamaks ja riskid on suuremad
Euroopa tööstuses valitsevat surutist ei ole veel Balti riikides tunda
Ehitussektor on ülekuumenemise äärel