Euroopa tööstuses valitsevat surutist ei ole veel Balti riikides tunda

Hoolimata ebameeldivatest suundumustest üleilmses töötlevas tööstuses, samuti tootmismahtude langusest mujal Euroopas, areneb Balti riikide töötlev tööstus endiselt kenasti. Kõigis kolmes Balti riigis jäi töötleva tööstuse kasv 2019. aasta esimeses kvartalis 3–5% piiresse. See võib näidata, et hoolimata kasvavast tööjõupuudusest ja suurest palgatõusust on Balti riikide tootjad jätkuvalt piisavalt konkurentsivõimelised, et mitte ainult säilitada, vaid ka suurendada oma turuosa eksporditurul. Samal ajal ei ole tugev konkurentsivõime ainuke tegur, mis tagab Balti riikide vastupanuvõime praegustele välistele šokkidele. Seda vastupanuvõimet on suuresti võimalik seostada asjaoluga, et Balti riigid on suhteliselt vähe lõimitud Euroopa autotööstuste tarneahelatesse, samuti kiipide ja muude IT-komponentide tootmisse, st sinna, kus praegu täheldatakse kõige kiiremat aktiivsuse langust.

Tänavuse aasta esimeses kvartalis olid 2018. aasta esimese kvartaliga võrreldes Balti riikide kõige kiiremini kasvavad töötleva tööstuse valdkonnad erinevate mehhanismide ja seadmete, arvutite ja elektroonika ning riistvara tootmine. Samamoodi täheldati aasta esimeses kvartalis positiivset kasvu puittoodete ja mööbli tootmises. Seda kasvutempot on aga raske hoida, sest pärast eelmise aasta rekordiliselt kõrget taset on puidu hind hakanud langema ja see piirab aasta teises pooles kasvu.

Ehkki Balti riikide töötlev tööstus on seni näidanud üllatavat vastupanuvõimet välisnõudluse langemisele ja esialgsed andmed näitavad, et üleilmse töötleva tööstuse olukord on stabiliseerumas, olen ma jätkuvalt tänavuse aasta suhtes üldjoontes ettevaatlik ja prognoosin, et töötleva tööstuse kasv võib Balti riikides sel aastal olla 3% lähedal. Töötleva tööstuse näitajate stabiliseerumine välisturgudel on olnud suhteliselt madalal tasemel ja lahendamata kaubandussõjad, samuti muud riskid, võivad vallandada aktiivsuse edasise kahanemise. Samas on töötlev tööstus tavaliselt ennetav tööstusharu. Seetõttu võiks pikaajalist madalat kasvutempot soodustada teistes Euroopa tööstusharudes, näiteks eratarbimine ja ehitus, mis mõjutaks Balti riikide töötlevat tööstust palju märkimisväärsemal määral.

Täiendavad artiklid:
Balti riikide majanduskasv muutub üleilmses majanduses valitsevate ebasoodsate mõjude tõttu mõõdukamaks
Väliskeskkond muutub ebasoodsamaks ja riskid on suuremad
Ehitussektor on ülekuumenemise äärel