Väliskeskkond muutub ebasoodsamaks ja riskid on suuremad

Balti riikide majandus kasvab jätkuvalt ja riigisisene tarbimine on endiselt aktiivne; väliskeskkond ei ole enam siiski nii soodne ja suurimad riskid, mis majandusarengut sel aastal Balti riikides kõige enam ohustavad, on kindlasti seotud väliste teguritega. Alates eelmise aasta teisest poolest on peaaegu kõigis maailma suurima majandusega riikides tootjate väljavaated oluliselt halvenenud ja üleilmses kaubanduses on toimunud suurim langus pärast 2009. aastat. Samal ajal võib Euroopa puhul rääkida juba surutisest töötleva tööstuse sektoris. Need suundumused ei ole veel olulisel määral Balti regiooni mõjutanud, küll aga prognoositakse IMFi värskeimas maailmamajanduse väljavaates, et 2019. aasta on madalaima kasvuga aasta pärast 2009. aastat ja möödunud aastal vähenes eurotsooni kasvuprognoos 2019. aastaks ligikaudu 1%-le. Balti riikide selle aasta kasvuprognoosid on jäänud muutumatuks, kuid väliskeskkonnaga seotud riskid on kindlasti kasvanud.

Hetkel on maailmamajanduse kõige nõrgem lüli töötlev tööstus ja kaupade üleilmne kaubandus, kus negatiivsed tulemused on peamiselt seotud autode, mikrokiipide ja teiste IT-komponentide tootmise langusega. See on tingitud nii nõudluse vähenemisest Hiinas kui ka muutustest tootmistsüklis, sest nutikate seadmete turud on muutunud üha küllastunumaks ja autotootmist on tabanud heitmetega seotud skandaalid, samuti toimuvad muutused tehnoloogias ja tarbijate harjumustes. Lisaks on Euroopa töötlevat tööstust negatiivselt mõjutanud ka ilm, selle suur sõltuvus välisturgudest üldisemalt ja konkreetsed šokid, sh majanduskriis Türgis, mis on piisavalt oluline tegur Saksamaa turu jaoks.

Hea uudis on see, et maailmamajanduse lühiajaline statistika näitab pigem, et praegune majanduskasvu tempo aeglustumine on mööduv nähtus. Tarbimine on suurimates riikides endiselt suur ja teenuste sektor kasvab jätkuvalt. Seega peaks aasta teises pooles majanduskasv taas hoogustuma. See tähendab minu arvates, et ei ole mingit alust rääkida üleilmsest surutisest, ehkki töötlev tööstus on juhtiv tööstusharu ja selle jätkuv nõrkus avaldab kindlasti mõju teistele tööstusharudele.

Reageerides majanduskasvu aeglustumisele ja majandusväljavaadeteid puudutavate näitajate halvenemisele peatas Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi Süsteem baasintressimäärade tõstmise, samas kui EKP ei plaani intressimäärasid muuta vähemalt aasta lõpuni, avaldades pankade jaoks uue, pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära. Hiina on samuti oma majanduse ergutamise programme tõhustanud. Need sammud toetavad maailmamajanduse kasvu, mida ohustavad siiski erinevad riskid, näiteks lahendamata kaubandussõjad, maailmakaubanduse ja ka töötleva tööstuse edasine nõrgenemine, Brexitit ümbritsev ebakindlus ning Itaalia suur võlatase, mis seavad ohtu finantssüsteemi stabiilsuse. Seetõttu on sel aastal väliskeskkonnas keeruline positiivseid üllatusi ette näha.

Täiendavad artiklid:
Balti riikide majanduskasv muutub üleilmses majanduses valitsevate ebasoodsate mõjude tõttu mõõdukamaks
Euroopa tööstuses valitsevat surutist ei ole veel Balti riikides tunda
Ehitussektor on ülekuumenemise äärel