Praegune majanduskriis saab Balti riikides olema eelmisest leebem

Maailmamajandus on praegu rängimas kriisis pärast ülemaailmset majanduskriisi

COVID-19 viiruse puhang ja selle leviku takistamise meetmed on põhjustanud maailmamajanduses suurima vapustuse pärast ülemaailmset majanduskriisi ehk suurt depressiooni. Euroopa, USA ja ülejäänud maailma majandus on märtsis ja aprillis langenud kiiremini ja madalamale tasemele kui 2008.–2009. aasta finantskriisi ajal. Paljud tööstusharud on lõpetanud töö ning alates märtsi keskpaigast on töötu abiraha taotlenud üle 26 miljoni USA töölise. See moodustab 16% majanduslikult aktiivsest rahvastikust ja töötus on järsult suurenenud ka mujal. Samal ajal on autode müük paljudel turgudel vähenenud rohkem kui poole võrra ja üleilmsete lendude maht on vähenenud enam kui 70% võrra. Naftaturul olid hinnad lühikest aega isegi negatiivsed.

Majanduses on praegu rohkem ebakindlust kui kindlust ning majanduse taastumine oleneb viiruse leviku edukast ohjeldamisest

Kui kiiresti saab viiruse levikut ohjeldada? Kas on oodata uut viiruspuhangut? Milline on pikaajaline lahendus? Millal saame tavapärase eluga edasi minna? Kas elu on pärast kriisi samasugune nagu enne? Siiani on viiruse kohta palju vastuseta küsimusi ja tänapäeva maailmamajandus pole kunagi varem sellises olukorras olnud. Sellepärast tuleb kõikidesse majandusprognoosidesse suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. Isegi kui viiruse leviku piiramine õnnestub ja me saame aasta teises pooles tavapärase majandustegevuse juurde pöörduda, ei ole prognoosid kuigi lootustandvad. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvates võib see olukord vähendada maailmamajanduse selle aasta tootlust 3% võrra, mis on suurim majanduslangus alates 1930. aastatest.

Piirangud toimivad ja viiruse levik aeglustub

Hea uudis on see, et kehtestatud piirangud toimivad ja uute nakatumiste arv on nii Baltikumis kui ka mujal Euroopas vähenemas. See võimaldab riikidel hakata kavandama piirangute lõdvendamist ja majanduse järkjärgulist avamist. Samal ajal on valitsused ja keskpangad rakendanud majanduse toetamiseks enneolematuid maksu- ja rahapoliitilisi ergutusmeetmeid. IMFi prognooside kohaselt on maailma maksupuudujäägid tänavu suuremad kui 2009. aastal ning regulaarselt kuulutatakse välja uusi toetusprogramme. Seni Balti riikides väljakuulutatud majandusprogrammid moodustavad 3,5–5,0% SKPst. Erinevalt 2009. aastast, mil Balti riigid vähendasid majanduslanguse ajal oma kulutusi, ennustatakse sel aastal Baltikumis avaliku sektori kulude märkimisväärset kasvu.

Mõju Balti majandusele on märkimisväärne, kuid siinsed piirangud on olnud leebemad kui mujal

Praegu on Balti riikide majanduslanguse ulatuse hindamiseks veel liiga vähe näitajaid, kuid lühiajalised andmed viitavad, et see on üsna suur. Alates märtsi keskpaigast on Citadele panga Baltikumis väljastatud kaartide tehingute maht vähenenud umbes 20–30% võrra. Teised Baltikumi ja Skandinaavia pangad on teatanud sarnasest langusest. Hea uudis on aga see, et liiklus- ja rahvastikurände andmete põhjal vaadates ei ole Balti riikide majanduspiirangud nii ranged kui COVID-19-st kõige raskemini mõjutatud riikides. Elektritarbimise vähenemine on samuti väiksem kui mujal. See viitab suhteliselt jätkusuutlikule tööstuslikule tootmisele.

See kriis tekitab Balti riikidele vähem kahju kui eelmine

Siiani ei ole näha, et majanduslangus oleks Balti riikides suurem kui meie kaubanduspartnerite juures. Balti riigid on sisemiselt palju tugevamal positsioonil kui 2008. aastal. Väliskaubandus on tasakaalus või ülejäägis, kinnisvara hinnad on sissetulekutega võrreldes suhteliselt madalad, laenumaht on mõõdukas ja rahastatud riigisisestest hoiustest. Seetõttu on kõige tõenäolisem, et SKP langeb sel aastal 7–10% võrra ja majandus taastub osaliselt järgmise kahe aasta jooksul. Lisaks ennustab IMF, et Balti riikide SKP langeb sel aastal 7–8% võrra, olgugi et maailmamajandus langeb rohkem kui 2009. aastal.

Majandus taastub, kuid kriisi tekitatud kahju ei saa täielikult korvata

On põhjust loota, et viiruse levikule maailmas pannakse lähitulevikus piir, kuid kriisieelse majandustaseme kiire taastumine on minu hinnangul ebatõenäoline. Riikide suurest toetusest hoolimata tekitab kriis majandusele pöördumatut kahju ja näiteks sel aastal jääb suvine turismihooaeg tõenäoliselt ära. Lisaks moodustab Hiina majandusaktiivsus kõige rohkem vaid 80–90% varasemast tasemest ning praegu mõjutab seda ülejäänud maailma nõudluse vähenemine. Lääne abimeetmed leevendavad kriisi negatiivset mõju, kuid teistel riikidel on oma majanduse toetamiseks väga vähe võimalusi. Juba 90 Rahvusvahelise Valuutafondi 189 liikmesriigist on palunud IMFilt rahalist abi, et kriisiga toime tulla, ning erinevalt 2009. aastast ennustatakse majanduslangust ka arenevates riikides.

Homne majandus on eilsest erinev

Maailmamajanduse täielik taastumine on võimalik üksnes siis, kui enamik riikidest suudab edukalt viiruse levikut takistada. See võtab aega. Sellepärast on iga ettevõtte lühiajaline eesmärk praeguste raskustega seni toime tulla, kuniks majandus hakkab taas tavapäraselt toimima. Pikemas perspektiivis on see aga võimalus oma ärimudel ümber mõtestada. On keeruline ennustada, milline on maailm pärast kriisi, kuid kohe kindlasti ei jää miski muutumatuks. Osa praegustest muutustest tarbijate ja ettevõtete käitumises on tõenäoliselt püsivad. Näiteks oli 2003. aasta SARSi puhang Hiinas internetikaubanduse arengu liikumapanevaks jõuks. Samal ajal on kriis näidanud, et maailm sõltub suuresti Hiina toodangust. Kriis on näidanud ka seda, et globaliseeritud tootmissüsteem on tõhus, kuid habras, ja poliitiliselt võib suureneda nõudlus muudatuste järele. Eriti siis, kui kriisi äge etapp on möödas ning selle tagajärjed inimestele ja majandusele muutuvad nähtavaks. Need muutused ei avaldu kohe, kuid need toimuvad ja nendeks tuleb valmistuda.

Lugege täpsemalt siit: