Balti riikides on oodata majanduse kiiret taastumist

Tootjate meeleolu on viimastel kuudel saavutanud rekordilisi kõrgusi, kuna nõudluse taastumine on olnud oodatust kiirem ja teatud sektorites, näiteks protsessorite tootmises, jääb pakkumine lausa nõudmisele alla. Samal ajal on koos COVID-19 leviku vähenemisega arenenud riikides hakanud paranema ka meeleolu teenindussektoris. Lisaks on viiruse teine laine põhjustanud tunduvalt väiksema majandustegevuse languse kui esimese laine ajal. Optimismi majanduskasvu perspektiivide suhtes on näha ka finantsturgudel ja globaalse majanduse kasvuprognoose korrigeeritakse ülespoole. Nagu annab tunnistust Rahvusvahelise Valuutafondi prognoos, kasvab maailma majandus 2021. aastal 6% ja 2022. aastal 4,4%. See on suures osas võimalik tänu pretsedenditule fiskaal- ja rahapoliitika toele. Keskpankade toel võiks USA eelarvedefitsiit 2021. aastal juba teist aastat järjest ületada ainult 15% SKPst, eurotsooni eelarvedefitsiit ületab 2021. aastal aga 7%. Eelarvedefitsiit on märkimisväärselt kasvanud ka Balti riikides.

Ka Balti riikides algas 2021. aasta COVID-19 teine laine korduvate piirangutega majanduses. Hea uudis, nagu näitab Iisraeli, Suurbritannia ja USA kogemus, on see, et vaktsiinid on efektiivsed ja vaktsineerimine on tee kriisi ületamiseks. Kaitsesüstimise tempo Euroopa Liidus jääb praegu mõne kuu võrra neist riikidest maha, kuid vaktsiinide kättesaadavus paraneb ja see tähendab, et vähemalt arenenud riikides on näha COVID-19 pandeemia lõppu. Samal ajal lubab üha enam märke arvata, et nagu teised viirused, nii võib ka COVID-19 olla hooajaline viirus ja seetõttu suveperioodil haigus väheneb. Siiski on sügisel võimalikud ebameeldivad üllatused, eriti, kui vaktsineerimisest ei piisa karjaimmuunsuse saavutamiseks.

Lühiajalised majandusnäitajad lubavad oletada, et 2021. aasta algus polnud Balti riikide majanduses nii halb kui arvatud ja majanduslangus on teise laine ajal märgatavalt väiksem kui COVID-19 esimese laine ajal 2020. aasta kevadel. Ettevõtjad ja majandus jätkavad kohanemist piirangutega ning leiavad uusi mooduseid, arendades näiteks e-kaubandust, tööstuses ja ehituses pole aga majandustegevus vähenenud. See on võimaldanud viimastel kuudel parandada majanduskasvu prognoose ja kooskõlas meie prognoosidega ületab Leedus ja Eestis kasv tänavu 3%. Läti majanduse kasv on ehk isegi 3,6%. Siiski pole Balti riigid käesoleval aastal usutavasti kasvuliidrite hulgas, kuna meie mullused majandusnäitajad olid paremad kui mujal Euroopas. Seetõttu on sel aastal taastumispotentsiaal väiksem. Ka viirusega võitlus ei lähe praegu nii hästi kui eelmisel aastal ja majanduses on endiselt palju piiranguid. Samas on minu arvates alust loota, et selle aasta teises pooles ja tuleval aastal majandustegevus oluliselt kasvab.

Erinevalt COVID-19 esimesest lainest on teine laine mõjutanud peamiselt neid sektoreid, mille tegevust riik on piiranud, ja tootmist ei ole märkimisväärselt pärsitud. Globaalne tootmistsükkel on praegu jõudsas kasvutempos ning näeme nõudluse ootamatult kiiret taastumist esmasest COVID-19 šokist, nõudluse struktuuri muutust toodetelt teenuste poole ja mitmes sektoris eelmise aasta tarneahelate katkestuste tõttu väikeseid laoseise. Balti ettevõtjate uuringute andmetel kasvavad meie piirkonnas ka tööstuse eksporditellimused ning 2021. aasta esimese kahe kuuga on Läti tootmismahud võrreldes 2020. aasta algusega kasvanud 2,5%. Leedus on tootmine kahel esimesel kuul kasvanud 6% ja Eestis 5%. Baltimaade elektritarbimine suureneb endiselt ja tööstuskasv kiireneb märgatavalt kevadkuudel, kui tootmismahte võrreldakse COVID-19 esimese lainega. Lisaks kannustab ekspordi kasvu praegu mitte üksnes tootmise kosumine, vaid ka hinnatõus. Viimastel kuudel on maailmaturul hüppeliselt kasvanud paljude loodusvarade hinnad, sealhulgas teraviljahinnad, mis on eelmise aasta keskpaigast alates tõusnud üle 40% ja jõudnud kõrgeimale tasemele alates 2013. aastast. Puiduhinnad on USA börsil alates möödunud aasta keskpaigast omakorda peaaegu kolmekordistunud ja selle mõju avaldub osaliselt ka Balti riikides. Nii teravilja- kui ka puidutooted moodustavad meie ekspordist olulise osa, kuigi kõik puidutoodete tootjad ei saa tooraine hinnatõusu tarbijale edasi kanda.

Kuigi selgelt on kõige kehvem seis teenindussektoris, siis samas on viiruse taganemisel  siin suur taastumispotentsiaal. Mahukas langus fikseeriti 2020. aastal ka meelelahutuses, toitlustuses ja reisijateveos ning teisteski teenindussektorites. Selle tulemusel vähenes näiteks Läti teenuste eksport 2020. aastal enam kui 20% võrra. Hea uudis on see, et kogemus möödunud suvest näitab, et teenindussektorid taastuvad jõudsalt kohe, kui seda lubab epidemioloogiline olukord. Teenindussektori taastumisest saab tähtis faktor majanduse kogukasvus 2021. aasta teises pooles ja 2022. aastal, kui on õnnestunud pandeemiat piirata.

Piirangute mõju majandusele ja tarbimisele on olnud väga ebaühtlane. Kuigi kaubanduse sektori tegevused on olnud küllaltki piiratud, siis inimeste sissetulekud ja hoiused kasvavad. Ettevõtjad jätkavad kohanemist uue situatsiooniga nii internetis müüki laiendades kui kaubandusele seatud piiranguid loominguliselt interpreteerides ja kohaldades. Käesoleva aasta kahel esimesel kuul vähenes Läti jaekaubanduse käive umbes 5%. See on oluliselt halvem tulemus kui Leedus, kus märtsis kerkisid kaubanduse mahud 21% võrreldes eelmise aastaga. Eestis kasvas aasta esimese kahe kuuga kaubandus 5%. See loomulikult tekitab küsimusi Läti COVID-19 pandeemia ohjamise meetmete efektiivsuse kohta. Samal ajal peidab jaemüügi kogukäibe langus endas olulisi muudatusi sektori struktuuris, kuna on kasvanud toiduainete müük ja e-kaubandus, kuid mõnedes kategooriates, näiteks kasutatud rõivaste müügis on tegevus peaaegu täielikult peatunud. Meie klientide krediitkaartide käivete andmed näitavad, et kaubanduse näitajad paranevad järk-järgult iga kord, kui vähendatakse mingeid piiranguid. See näitab, et nõudlus on üsna tugev ja sektor suudab taastuda kohe, kui avaneb võimalus kaotada olemasolevad piirangud.

Baltimaade tööturul on praegu täheldatav paradoksaalne olukord. Töötus on oluliselt kasvanud, kuid pole teada kui suur on reaalne töötus, sest majandustegevus on kunstlikult piiratud ja paljud töötajad saavad seisakuaja toetust. Ametliku statistika andmetel oli töötuse tase 2020. aasta 4. kvartalis Lätis 7,9%, Eestis 7,4% ja Leedus 9,1%. Tänavu märtsis jõudis registreeritud töötus Lätis juba 8,2% tasemele. Lisaks sellele sai Lätis enam kui 60 000 inimest veebruaris seisakuaja toetust. Võib arvata, et töötuse tegelikku taset ja pandeemia pikaajalist mõju tööturule saab hinnata alles pärast erinevate piirangute lõpetamist.

Vaatamata töötuse kasvule on elanike sissetulekud riikide mahuka toe tulemusel isegi kasvanud ning kodumajapidamised ja ka ettevõtted koguvad jõudsalt vahendeid. Veebruaris olid kodumajapidamiste säästud Baltikumis 15-22% suuremad kui enne pandeemia algust.  Läti elanike säästud kasvasid 2020. aastal umbes 1 miljardi euro võrra. Samal ajal oleme pandeemia olukorras ka ettevaatlikult laene võtnud ja krediidiportfell pole oluliselt kasvanud. Need täiendavad säästud moodustavad märkimisväärse potentsiaalse ressursi edasilükatud tarbimiseks nii teenindus- kui kaubandussektorites.

Riigiabivahenditel on olnud keskne osa COVID-19 kriisi tõttu tekkinud majanduskahju leevendamisel. Valitsus hüvitab enim mõjutatud sektorite töötajate ja ettevõtete saamata jäänud tulu vähemalt osaliselt, ehitusinvesteeringuid on aga tuntavalt suurendatud ning heaks on kiidetud mitmesuguseid ühekordseid toetusi, mis aitavad majandustegevust ergutada. Kõik see toimub loomulikult eelarvepuudujäägi ja riigivõla suurenemise arvelt ning 2021. aastal võib Läti valitsuse eelarvepuudujääk seni planeeritud 3,7% asemel ületada 9% SKP-st. Leedus ja Eestis võib eelarvepuudujääk ulatuda Rahvusvahelise Valuutafondi prognooside kohaselt vastavalt 5% ja 7%-ni SKP-st. Tegemist on väga suure toetusega majandusele, kuid Balti riigid ei ole selles vallas ainulaadsed ning makromajanduspoliitika on praegu peaaegu kõikjal maailmas üldiselt väga stimuleeriv, kuigi selle toetuse kaotamine võib tulevikus olla suur katsumus. Samal ajal on saamata jäänud tulude hüvitamine Baltimaades pidurdanud majandustegevuse aeglustumist ja ergutanud kinnisvaraturgu, kus eriti kiiresti on kasvanud huvi suurema eluaseme vastu nii pealinna läheduses kui ka mujal piirkondades. Samuti stimuleerib see ehitust ning lähiaastatel liigub märkimisväärne rahasumma EL-i majanduse elavdamise fondist ja Rail Balticu projekti rakendamisest nii majandusse kui ka ehitusse.

Minu arvates on teenindussektori taastumine, maailmas ülespoole rühkiv tööstustsükkel ja mahukate vahendite sissevool ehitusse tugevad argumendid, miks Balti riikide majanduskasv 2021. aasta teises pooles ja ka järgmisel kahel aastal on väga kiire. Siiski on samal ajal võimalikud suured riskid ja COVID-19 pandeemia uued lained Baltikumis on neist üks olulisemaid. On selge, et olukord majanduses ja selle edasine areng lähikuudel on suurel määral sõltuv sellest, kui kiiresti õnnestub meil vaktsineerimisega karjaimmuunsus saavutada. Viiruse senine levik Baltikumis lubab arvata, et sellel võib olla hooajaline iseloom ja seetõttu on suurimad riskid minu arvates seotud aasta teise poolega. Aprilli lõpuks oli Lätis koroonaviiruse vastu vaktsineeritud vaid veidi üle 10% elanikkonnast, mis on poole võrra vähem kui Leedus ja Eestis ning märkimisväärsete parandusteta Läti vaktsineerimisprotsessis ei pruugi karjaimmuunsuse saavutamine sügiseks õnnestuda. See on väga oluline risk, kuna võib tähendada uusi piiranguid majanduses ning uute lõhede tekkimist Läti ja teiste Balti riikide majandusarengu vahel.

Tugevalt mõjutatud teenindussektori taustal võib lihtsasti märkamata jääda, et 2020. aastal kasvas pea kogu teenindussektor varasemast aeglasemalt. Näiteks on IT- ja äriteenuste sektori eksport Lätis ja Baltikumis alates 2016. aastast suurenenud aastas keskmiselt umbes 20%. Samas kasvas IT- ja äriteenuste eksport Lätis 2020. aastal vaid 3,6%. Leedus ja Eestis täheldati mullu sarnast kasvutempo aeglustumist. See võib olla tingitud üldisest ettevaatlikkusest või asjaolust, et professionaalsete teenuste tööstus võib toimida kaugtööna, kuid COVID-19 järsk mõju on raskendanud uute klientide meelitamist ning ettevõtte arendamine distantsilt ei ole lihtne. See on oluline, kuna viimase kümne aasta jooksul on professionaalsete teenuste valdkond olnud märkimisväärne uute töökohtade looja. Seetõttu loodan, et need suundumused muutuvad kohe, kui COVID-19 pandeemia on lõppenud, kuna üleilmne nõudlus digiteenuste järele ei ole kindlasti vähenenud. Samuti on teenuste valdkonnas suur ebakindlus selle suhtes, millal suudab turismindus taastuda. Suveturismi hooaeg läheneb kiiresti, kuid Google'i järgi ei ole huvi airBalticu ega Balti pealinnade hotellide vastu suur. COVID-19-sse nakatumise määr Balti riikides on sel aastal tuntavalt kõrgem. See võib tähendada, et turismisektor ei pruugi 2021. aastal taastuda.

COVID-19 pandeemia seljatamiseks on Baltimaad nagu ka teised arenenud majandusega riigid rakendanud ulatuslikke majanduslikke toetusmeetmeid. Seetõttu on eelarvepuudujäägid järsult suurenenud ega ole pikemas perspektiivis kindlasti toimepidevad. See tähendab, et lähiaastatel on vaja parandada riigi rahandust ja vältida samal ajal majandustoetuse meetmete liiga kiiret peatamist enne kestliku majanduskasvu taastumist. See on minu hinnangul väga keeruline ülesanne ning võimalikke veakohti on rohkesti, kuna majanduses on veel palju teadmatust. Seda, kui tugev on oodatav majanduskasvu tsükkel, näeme alles siis, kui majanduslikud toetusmeetmed lõpetatakse. Balti riikidel napib kogemusi majandustsükli juhtimises fiskaalpoliitika abil ja Läti eelseisvad valimised avaldavad suurt survet lisakulutustele.

Majandusteadlaste praegused optimistlikud prognoosid põhinevad peamiselt teenindussektori oodataval taastumisel ja ehituse suurel kasvul, mille tagavad EL-i majanduse elavdamise fondi investeeringud ja Rail Balticu ehitus. Samas on oluline meeles pidada, et COVID-19 pandeemia ehitustööstust märgatavalt ei mõjutanud ning selle osatähtsus Balti majanduses 2020. aastal oli isegi veidi üle viimase 20 aasta keskmise. See tähendab, et uus ehitustsükkel algab praegu suhteliselt kõrgel tasemel, ja viitab sellele, et vaba tootmismaht ehitussektoris on ilmselt väike. COVID-19 pandeemia tagajärjel võib olla raskendatud ka välistööjõu kaasamine ning tuleb arvestada, et ka teistes Euroopa riikides on praegu oodata elavamat ehitustsüklit. Kokkuvõttes toovad need tegurid ehituses kindlasti kaasa mõningase ülekuumenemise riski, mille tulemusena võib oodatav kasv ilmneda pigem hindades kui reaalses ehitusmahus.

Ulatuslikud üleilmsed fiskaalsed ja rahalised toetusmeetmed on tekitanud majandusteadlastes ja finantsturu osalistes muret üha kasvava globaalse inflatsiooni pärast. Nüüd on ilmnenud väga palju märke, et lähikuudel inflatsioon maailmas tõepoolest hoogustub. Katkestused tootmisahelates on toonud kaasa kaupade puudujääke mitmes sektoris, puidu, toidu, tööstusmetallide ja muude loodusressursside hinnad tõusevad ning kaubasaadetiste veokulud on tuntavalt kasvanud. Üldmõju on märkimisväärne ka järgnevatel kuudel, kui tarbijahindu võrreldakse COVID-19 kriisi madalaima punktiga. Samas ei ole inflatsioon iseenesest selge langusrisk, kuna mõningane hinnatõus pärast pikaajalist tagasihoidlikku inflatsiooni on isegi soovitav. See ergutab investeeringuid, vähendab võlakoormust ja muudab rahapoliitika tõhusamaks. Väike inflatsioon on praegu üks teguritest, mis võimaldab maailmas niivõrd laialdasi ergutusmeetmeid. Samas oleks püsiva inflatsiooni naasmine ebameeldiv üllatus ja paneks aktiivsemalt mõtlema nii fiskaalpoliitika normaliseerimise kui ka piiravama rahapoliitika peale, mis võib tähendada ka aeglasemat globaalset kasvutempot. Mida tähendab see Baltimaade jaoks? Minu arvates näeme Lätis ja Baltikumis lähiaastatel, mil meie majandus taastub COVID-19 pandeemiast, kiiret kasvu, kuid inflatsiooni ja muude riskide naasmine on meeldetuletus, et positiivsed majandusprognoosid on kõigest prognoosid ega pruugi realiseeruda.