Balti riikide majanduse ülevaade

Viimastel kuudel on nii USA kui ka euroala majanduslik olukord osutunud oodatust paremaks. Näiteks USAs on töötuse määr langenud jaanuaris 3,4%-ni, viimase 50 aasta madalaimale tasemele, mis viitab tervele tööturule. Samamoodi suurenes euroala SKP 2022. aasta neljandas kvartalis 1,9% võrrelduna 2021. aasta neljanda kvartaliga. Inflatsioon näib samuti olevat haripunkti jõudnud ja hakkab nüüd aeglustuma. Need on positiivsed suundumused, kuid ebakindlus püsib endiselt suur ja märkimisväärsed riskid on alles. Kuigi COVID-19 pandeemia on nüüd selja taha jäänud, on esile kerkinud uued riskid, sealhulgas Venemaa sissetung Ukrainasse, energiakriis Euroopas, viimase 30 aasta kõrgeim inflatsioonitase, kiiresti tõusvad intressimäärad ja majanduse aeglustumine Hiinas.

Maailmamajandus on tormi üle elanud ja seni on majanduslangust välditud. Energiasektori väljavaated on Euroopas paranemas, seda tänu kombinatsioonile energiasäästust, teistelt tarnijatelt pärineva maagaasi impordi suurenemisele ja muude energiaressursside kasutamisele, mis on hoidnud ära suure kriisi. ELi maagaasi import Venemaalt on vähenenud peaaegu 80%, kuid muud allikad, nagu Norra, Ameerika Ühendriigid, Katar ja Aafrika, on selle kaotatud tarnemahu suures osas asendanud. Kui üldine maagaasitarne on ELis vähenenud rohkem kui 10% ja Balti piirkonnas üle 30%, kuna riigid on läinud üle muudele energiaallikatele. Selle tulemusena on maagaasi hinnad langenud üle 75% võrrelduna 2022. aasta kõrgeima tasemega ning maagaasi hoiustamise tase ELis püsib veebruari kohta rekordkõrge taseme lähedal. Lisaks on USA ja euroala ootamatu majanduslik vastupanuvõime kiirele inflatsioonile ja intressimäärade tõusule märk sellest, et ettevõtjad ja tarbijad on muutuva olustikuga kohanemas. Vaatamata püsivatele riskidele ja ebakindlusele, nagu intressimäärade tõusu mõju kinnisvaraturule ja laenuandmisele, näib majanduslik väljavaade 2023. aastaks olla helgem kui see oli 2022. aasta sügiseks.

Maailmamajandus on tormi üle elanud ja seni on majanduslangust välditud. Energiasektori väljavaated on Euroopas paranemas, seda tänu kombinatsioonile energiasäästust, teistelt tarnijatelt pärineva maagaasi impordi suurenemisele ja muude energiaressursside kasutamisele, mis on hoidnud ära suure kriisi. Lisaks on USA ja euroala ootamatu majanduslik vastupanuvõime kiirele inflatsioonile ja intressimäärade tõusule märk sellest, et ettevõtjad ja tarbijad on muutuva olustikuga kohanemas, samal ajal kui COVID-19-ga seotud piirangute kaotamine Hiinas hoogustab majandustegevust maailma suuruselt teises majanduses. Vaatamata püsivatele riskidele ja ebakindlusele, nagu intressimäärade tõusu mõju kinnisvaraturule ja laenuandmisele, näib majanduslik väljavaade 2023. aastaks olla helgem kui see oli 2022. aasta sügiseks. See kajastub paremates majandusprognoosides, sealhulgas Bloombergi konsensuse SKP prognoosides euroala kohta 2023. aastaks, mis on tõusnud –0,1%-lt 2022. aasta novembris 0,3%-le praegu. Rahvusvaheline Valuutafond tõstis 2023. aasta jaanuaris prognoositud SKP kasvu näitajat 2023. aastaks 0,2% võrra 2,9%-ni.

Inflatsioon on viimase kahe aasta jooksul olnud üks kõige pakilisemaid probleeme, millega maailmamajandus silmitsi seisnud on, kuid nüüd on märke, et selle tase on saavutanud haripunkti ja see hakkab 2023. aastal langema. On märke, et inflatsioon aeglustub veelgi, sest energiahinnad Euroopas naasevad normaalsemale tasemele ja nafta maailmaturuhinnad on langenud enam kui 120 USA dollarilt barreli kohta praegusele tasemele, mis on umbes 80 USA dollarit barreli kohta. Lisaks on konteinerite transpordikulud langenud tagasi COVID-19-eelsele tasemele, mis viitab ülemaailmsete tootmise tarneahelate märkimisväärsele paranemisele. Samuti on lõppenud COVID-19 toetusmeetmed, intressimäärad on märkimisväärselt tõusnud ja rahapakkumine USAs kahaneb esimest korda enam kui 50 aasta jooksul pärast seda, kui see 2021. aastal kasvas enam kui 25%. Kuigi inflatsioon on Balti riikides endiselt kõrge võib see 2023. aasta keskpaigaks väheneda alla 10%.

Lähedus sõjale Ukrainas ja kaubavahetus Venemaaga on panustanud Balti riikide majanduse aeglustumisele, samas kui kõrged energiahinnad ja toormehindade tõus maailmas on aidanud kaasa inflatsioonile, mis ületas 2022. aasta lõpus 20%. Selle tulemusena on SKP kasv Balti regioonis aeglustunud kiiremini kui mujal ELis ja SKP kasv vähenes 2022. aasta teisel poolel peaaegu 0%-ni. 2022. aastal vältis Balti piirkond napilt majanduslangusesse sattumist, kuid tootmissektor on sellesse juba sisenenud. Pandeemiajärgse nõudluse kasvu aeglustumine ja varude taastumine on toonud kaasa varude tsükli aeglustumise ning uute tööstustellimuste tegemine on Baltimaades märgatavalt vähenenud. Peamised näitajad, nagu ülemaailmsed eksporditellimused, viitavad sellele, et nõudlus töötlevas tööstuses jääb 2023. aasta esimesel poolel nõrgaks, kuid teisel poolaastal võib alata taastumine.

2022. aastal vältis Balti piirkond napilt majanduslangusesse sattumist, kuid tootmissektor on sellesse juba sisenenud. Pandeemiajärgse nõudluse kasvu aeglustumine ja varude taastumine on toonud kaasa varude tsükli aeglustumise ning uute tööstustellimuste tegemine on Baltimaades märgatavalt vähenenud. 2022. aasta detsembris vähenes Läti töötleva tööstuse toodang aastataguse ajaga võrreldes 2,6%, samal ajal kui Eestis vähenes toodang 11,5% ja Leedus 10,3%. Kuigi kõrged energiakulud on olnud üheks teguriks, mis on toonud kaasa tootmise vähenemise, mõjutab aeglustumine enamikku tööstussektoreid ja ka teisi riike. Peamised näitajad, nagu ülemaailmsed eksporditellimused, viitavad sellele, et nõudlus töötlevas tööstuses jääb 2023. aasta esimesel poolel nõrgaks, kuid teisel poolaastal võib alata taastumine.

Vaatamata kiirele inflatsioonile jätkavad Balti piirkonna tarbijad kulutamist, sellest annab kinnitust see, et nominaalsed kulutused ja jaemüük eurodes kasvasid 2022. aastal üle 20%. Siiski on tarbijate kindlustunde vähenemine ja asjaolu, et tarbijahinnad tõusid palgast kiiremini toonud kaasa ostujõu vähenemise. See on toonud 2022. aasta detsembris kaasa reaaltarbimise kasvu seiskumise ja jaemüügi vähenemise püsivhindades rohkem kui 3% võrrelduna sama perioodiga aasta tagasi. Kõrgete energiahindade mõju on muutunud märgatavamaks, kuigi valitsuse toetusmeetmed on aidanud koormust leevendada. Inflatsiooni mõju korvamiseks kasutavad mõned kodumajapidamised COVID-19 sääste ja suurendavad tarbijakrediidi kasutamist. Tarbijad on muutmas ka oma tarbimisharjumusi ja ostukorvi, otsides odavamaid alternatiive. Näiteks Lätis ulatus toiduainete hinnakasv detsembris 29%-ni, kuid jaemüügi käive toidukauplustes kasvas eurodes vaid 16%. Hea uudis on aga see, et gaasi- ja elektrihinnad langevad ning kui need trendid püsivad, siis langevad aasta teises pooles küttetariifid. Tööturu olukord on jätkuvalt soodne ning palgakasv peaks 2023. aastal tarbimist toetama. Balti riikide jaekaubandusmahud aga tõenäoliselt märkimisväärselt ei suurene ja võivad endiselt kõrge inflatsiooni tõttu veidi väheneda.

Kinnisvaraturg seisab nüüd silmitsi uue väljakutsega, sest kõrgemad intressimäärad on vähendanud uute hüpoteeklaenude andmist ja aktiivsus kinnisvaraturul on aeglustumas. Kuigi need suundumused ei ole veel sedavõrd tugevalt väljendunud kui teistel ülemaailmsetel eluasemeturgudel, on selge, et intressimäärade tõus on ehitussektorit pärssiv tegur. Globaalsed eluasemeturud on juba hakanud kiiresti jahtuma ning USAs on eluasemete müük ja eluaseme ehitajate kindlustunne märgatavalt langenud, samas kui Rootsis on eluasemehinnad tipust juba üle 15% langenud. Balti riikide eluasemeturud on olnud tasakaalukamad ning hinnakasv on püsinud kooskõlas viimase kümne aasta muutustega palgas. Teatud kinnisvaraturu valdkondades on aga alates COVID-19 pandeemia algusest toimunud märkimisväärne kasv ja mõnes segmendis on võimalik, et esineb korrektsioone.

2022. aasta detsembris langesid Läti, Leedu ja Eesti töötuse määrad vastavalt 7,1%, 5,8% ja 5,7%-ni. Samal perioodil jätkus palgakasv: Eesti keskmine palk kasvas 2022. aasta III kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 8,1%. Samal ajal kasvasid palgad Lätis 6,3% ja Leedus 12,6%. Kuigi majanduskasv on aeglustunud, on ettevõtted ettevaatlikud, kuid ei ole kasutanud võimalust töötajate koondamiseks. Ebasoodsa demograafia tõttu on tööealiste inimeste arv Balti piirkonnas vähenemas ning igal aastal läheb pensionile rohkem inimesi kui tööturule siseneb. Olukorra muutumist ei eeldata isegi Ukrainast lähtuvast rändest tulenevalt. See demograafiline probleem on eriti tuntav sektorites, kus töötajate keskmine vanus on kõrgem, näiteks tervishoid ja haridus, ning osas tööstusest, transpordist ja riigihalduse struktuuridest. See mõjutab ka sektoreid, kus töötab palju noori, näiteks toitlustus ja majutus. Pandeemia ajal oli ettevõtetel raskusi lahtilastud töötajate asendamiseks uute töötajate leidmisel. Seetõttu on praegu tööturul vähem vabu töökohti ja töökuulutusi. Kuid ettevõtted ei kiirusta oma töötajaid koondama.

2023. aasta kasvuväljavaated on aga paremad kui 2022. aasta sügisel ja kuigi majanduslik olukord on keeruline, on põhjust olla ettevaatlikult optimistlik. Halvimaid energiakriisi stsenaariume on välditud, kuigi energiaalane olukord ei ole veel täielikult lahendatud. Praegu ei ole me Balti riikide inflatsiooninumbrites maagaasi hinna langust näinud, kuid kui hinnad jäävad sellele tasemele, peaksid järgmisel sügisel küttetariifid Balti riikides märkimisväärselt langema ning 2023. aasta lõpus või 2024. aasta alguses esineb võimalus deflatsiooniks. Samal ajal püsib tarbimine tarbijate vähesest kindlustundest hoolimata suhteliselt stabiilne. Lisaks voolavad lähiaastatel meie piirkonda märkimisväärsed ELi fondidest tehtavad investeeringud. Ärikliima on Balti riikides paranemas, majanduskliima viitab 0% kasvule, kuid mitte suurele majanduslangusele. Kuid majanduslanguse võimalus on siiski alles, see võib esineda 2023. aasta teises pooles. Madal tööpuudus on hea märk, kuid see on hilinev näitaja ja ütleb suhteliselt vähe tulevaste kasvuväljavaadete kohta. Kõrgemad intressimäärad jahutavad juba praegu eluasemeturge kogu maailmas ja paljud maailmamajanduse signaalid viitavad endiselt majanduslanguse lähenemisele. Balti riikide töötlev tööstus on juba majanduslanguses ja varude tsükkel kestab tõenäoliselt aasta lõpuni. Sel aastal võib paremaid uudiseid oodata Hiinast, kus majandus peaks taastuma COVID-19 piirangute kaotamisest tingituna. Suurem nõudlus Hiinas võib taas tõsta loodusvarade hindu, mis tähendab, et inflatsiooniprobleemid ei ole kindlasti möödas, kuigi finantsturud eeldavad, et keskpankade intressimäärade tõusud tõenäoliselt lõpevad. Minu prognooside kohaselt võib inflatsioon Balti riikides olla sel aastal vahemikus 7–9%, samas kui Balti riikide SKP võib 2023. aastal kahaneda 1–1,5%, ent 2024. aastal on oodata 3–4% kasvu.