COVID-19 teine laine on vähendanud 2021. aasta kasvuootusi

Alates sügisest on mitmed Euroopa ja ülejäänud maailma riigid COVID-19 kiire leviku tõttu kehtestanud taas rangemaid füüsilise vahemaa hoidmise reegleid ning peatanud mitmes tööstusharus teenuste osutamise. Hea uudis on aga see, et COVID-19 teine laine on siiani avaldanud majandusele palju väiksemat mõju kui 2020. aasta kevadel. Maailma töötleva tööstuse väljavaade on nüüd positiivne, SKP langus on märkimisväärselt vähenenud, tööhõive suurenenud ja maailmakaubandus on saavutanud endise taseme. Samas ei ole maailmamajanduse taastumine olnud ühtlane ega täielik. Vaktsiini vähene kättesaadavus ja COVID-19 nakkusohtlikuma viirusetüvega seotud kahtlused tähendavad, et majanduspiiranguid võib olla vaja vähemalt kevadeni, mistõttu taastub majandus 2021. aastal oodatust aeglasemalt. Sellest tulenevalt oleme kärpinud Läti majanduskasvu prognoosi 3,6%-lt 2,5%-le. Samal ajal on finantsturgudel täheldada ikka veel suurt optimismi. Olulised eelarvepuudujäägid ja rahapoliitilised ergutusmeetmed toetavad majandust ka 2021. aastal ning vaktsiini kättesaadavuse suurenemine annab lootust, et majandus hakkab aasta teises pooles jõudsasti taastuma, eriti teenindussektoris. Samas on ka mitmeid riske. Praegune vaktsineerimistempo on liiga aeglane, pikaajalised piirangud on ettevõtetele rahaliseks koormaks ja tekitavad muret maksejõuetuse suurenemise pärast ning üha rohkemad märgid osutavad inflatsiooni võimalikule suurenemisele. COVID-19 uute ja nakkusohtlikumate viirustüvede levik Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Lõuna-Aafrikas toob samuti kaasa lisariske.

Majanduse taastumine Balti riikides 2020. aasta teises pooles oli ootamatult kiire, kuid mitte täielik (nagu ka mujal maailmas). Balti riikides langes majandusaktiivsus 2020. aastal märkimisväärselt vähem kui paljudes teistes Euroopa ja ülejäänud maailma riikides. Euroala SKP kukkus aasta kolmandas kvartalis eelmise aastaga võrreldes 4,4%. Samal ajal vähenes SKP teises kvartalis Lätis 2,6% ja Eestis 1,9% ning kasvas Leedus 0,1% võrra. Siiski on olukord majanduse eri sektorites väga erinev. Kui töötlev tööstus ja kaubandus olid 2020. aasta kolmandaks kvartaliks jõudnud varasemale tasemele, siis teenindussektoris oli olukord väga tõsine ja halvenes uute piirangute tõttu veelgi. Uuringutest selgub, et muude koroonaviiruste haripunkt on jaanuaris või veebruaris. COVID-19 paistab samuti olevat hooajaline ja Baltikumis täheldatud haigusjuhtumite kasv 2020. aasta sügisel oli otseselt seotud madalama temperatuuriga. Seega võib järeldada, et kevadel hakkab nakkusjuhtumite arv vähenema, olgugi et piiranguid võib vaja olla isegi aprilli või maikuuni. Hea uudis on see, et teenindussektor taastub kiiresti niipea kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab, mis annab meile lootust, et 2021. aasta teine pool on positiivsem, kuid see oleneb suuresti valitsuse suutlikkusest hankida aasta esimeses pooles piisavalt vaktsiini.

COVID-19 teine laine ja liikumispiirangud põhjustavad tõenäoliselt 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta alguses taas Balti riikides majandustegevuse vähenemise, kuid mitte nii suures ulatuses kui 2020. aasta kevadel. Balti riikide ettevõtjate väljavaade muutus novembris ja detsembris pisut halvemaks, kuid on oluliselt parem kui kevadel. Erinevalt esimesest lainest halvenesid meeleolud ainult teenindus- ja jaemüügisektoris, mis olid uutest piirangutest otseselt mõjutatud, samas kui ehitussektori ja töötleva tööstuse väljavaated ei ole oluliselt muutunud. Töötleva tööstuse stabiilsusest annab tunnustust muutumatu elektritarbimine detsembris ja jaanuaris. Lisaks on kulutamine jäänud üldjoontes stabiilseks, mida on näha ka meie klientide krediitkaartide käibest. Teenuste piiratud kättesaadavus on aidanud kaasa kaubasegmentide kasvule. Loomulikult avaldasid jaemüügile kehtestatud piirangud detsembri viimastel nädalatel kulutamisele negatiivset mõju, kuid nädal enne piirangute kehtestamist võis täheldada kulutuste kasvu ja detsembrikuised kogukulutused ei olnud eelmiste kuudega võrreldes oluliselt muutunud. 2021. aasta algas piirangute tõttu kehvalt, kuid ettevõtjad on leidnud viise kohanemiseks ning krediitkaartide käive oli jaanuari esimestel nädalatel suurem kui 2020. aasta märtsis ja aprillis.

Balti riikides on inflatsioon praegu nulli ligidal, sest majandusaktiivsus on COVID-19 leviku tõkestamise meetmete tõttu oluliselt vähenenud, kuid tõenäoliselt hakkab inflatsioon 2021. aastal uuesti tõusma. Kuigi üleilmne majanduskriis kestab ning suurenenud töötus kajastub palga- ja hinnatõusus, on ressursside hinnad kogu maailmas tõusmas. Näiteks on toiduhinnad alates 2020. aasta kevadest tõusnud kogu maailmas 20%, naftahinnad 40% ja teatud metallide hinnad koguni üle 50%. 2021. aasta esimeses pooles on selle mõju tunda Läti tarbijahindades, olgugi et USA dollari langev kurss tasakaalustab euroalal inflatsiooni aluseks olevat ressursside hinnatõusu. Samal ajal suureneb inflatsioon aasta teises pooles eeldatava maailmamajanduse taastumistsükli ajal, eeldusel et vaktsineerimist kiirendatakse ja COVID-19 pandeemiast saadakse sügiseks võitu.

Inflatsiooni lühiajaline tsükliline kasv pärast 2020. aasta majanduslangust ja ressursside vähenemist on praegu loogiline ning inflatsiooni ajutist kasvu täheldati ka pärast 2008.–2009. aasta finantskriisi. Küsimus on aga selles, kas sellele järgneb inflatsiooni pikaajalisem kasv või on maailmamajanduses oodata tavapärast madala inflatsiooni perioodi jätkumist. Suuremat inflatsiooni soosivad praegu kõige rohkem kestvad ulatuslikud raha- ja maksupoliitilised ergutusmeetmed. Selle tulemusena kasvas USA rahapakkumine (M3) eelmisel aastal umbes 25%, mis on kiireim kasv alates II maailmasõjast, samas kui euroala rahapakkumine suurenes umbes 10% võrra, mis on kiireim kasv alates 2008. aastast. Tarbijahindade inflatsioon ei ole praegu mõjutatud, sest sularaha ringlus on aeglustunud, mis tähendab, et raha säilitatakse finantssüsteemis. Läti kodumajapidamiste hoiuste maht kasvas eelmisel aastal 12%, mis on kiireim hoiustamise määr pärast euro kasutuselevõttu. Pole just raske kujutada ette olukorda, kus see raha voolab pärast COVID-19-st tingitud piirangute tühistamist reaalmajandusse, eriti kui tarbijate mure inflatsiooni pärast kasvab paralleelselt edasi. Samal ajal ei saa muidugi unustada, et isegi pärast 2008.–2009. aasta majanduskriisi rekordmadalaid intressimäärasid tekitasid keskpankade finantsvaraostud ja märkimisväärsed maksupuudused inflatsiooni üle alusetut muret. Lisaks ei ole inflatsiooni mõjutavad struktuursed tegurid, nt lääne ühiskondade vananemine, vähene sündimus ja tootmissüsteemi üleilmastumine, COVID-19 kriisi tõttu muutunud. See paneb meid sel korral inflatsiooni kiire tõusu ennustamisse ettevaatlikumalt suhtuma, kuid inflatsioon jääb järgmistel aastatel üheks makromajanduspoliitiliseks probleemiks.

Läti töötlevat tööstust ja eksporti saatis 2020. aasta lõpu seisuga edu ning hoolimata COVID-19 teisest lainest sündisid Lätis sügiskuudel nendes sektorites uued rekordid. Novembris kasvas Läti töötleva tööstuse toodang 2019. aasta novembriga võrreldes 4,3% võrra, mis on kiireim kasv pärast 2019. aasta esimest poolt. Lisaks Lätile võib töötleva tööstuse positiivseid suundumusi täheldada ka mujal maailmas. COVID-19-st tingitud piirangud on teenuste kättesaadavust märgatavalt vähendanud. Samal ajal on ulatuslike toetusmeetmete abil suudetud kaitsta inimeste sissetulekut, mis on oluliselt suurendanud nõudlust mitmesuguste kaupade järele. Maailma suurimate töötleva tööstuse ettevõtete hangete korraldajate väljavaateindeks on jõudnud kõrgeimale tasemele alates 2018. aastast ning maailmakaubandus (v.a tekstiili-, metallkaupade- ja joogitööstus) on taas koroonaeelsel tasemel, samas kui sügisene hea saak soodustas ekspordi kasvu.

Jaemüügist on saanud Lätis üks kiiremini kasvavaid sektoreid, olgugi et COVID-19 teine laine sundis valitsust peatama muude kui esmatarbekaupade käest-kätte müügi. Enne piirangute kehtestamist oli Balti riikide majandus naasnud pandeemiaeelsele tasemele ja jaemüük kasvas Lätis novembris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,4% võrra. Läti jaemüük on aga teistest Balti riikidest maha jäänud, mis võib olla osaliselt tingitud väiksematest toetusmeetmetest ja töötushüvitistest. Samal ajal on klientide kaardiandmetest näha, et tarbimismustrid on oluliselt muutunud ja teenustele kulutatakse oluliselt vähem raha. Kaupade eelistamist teenustele saab täheldada nii Lätis kui ka teistes Euroopa ja muu maailma riikides. Praegu mõjutavad jaemüüki negatiivselt käest-kätte müügi keelud, kuid ettevõtted on suurendanud märkimisväärselt kaugmüügi mahtu ja tarbijad kulutavad kokku rohkem kui 2020. aasta kevadel.

Praegune majanduslangus avaldab suurimat mõju teenindussektorile. Näiteks tabas 2020. aasta kolmandas kvartalis transpordi-, hotelli-, restorani- ja meelelahutustööstust 2019. aastaga võrreldes 15–25% langus. Aasta lõpus kehtestati teenindussektoris uued piirangud, mille tulemusel hakkas langus kiirenema. Meie klientide krediitkaartide käibest selgub, et Lätis on teenustele tehtud kulutused vähenenud suvega võrreldes 50%. Hea uudis on loomulikult see, et need tööstusharud taastuvad kiiresti niipea, kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab, kuid turismi, toitlustuse, meelelahutuse ja transporditeenuste täielik taastumine võtab aega ning saab võimalikuks ainult käsikäes vaktsineerimisega. Samal ajal on teenindustööstusel suur potentsiaal seoses edasilükatud nõudlusega ning 2021. aasta teises pooles taastuvad need tööstusharud usutavasti väga kiiresti, kui valitsused suudavad vaktsineerimist kiirendada ja teenidussektorit seniks toetada.

COVID-19 pandeemia ei ole avaldanud ehitussektorile olulist mõju ja ehitusmaht jäi 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes samaks. Loomulikult on majandusaktiivsuse vähenemine ja majanduse arenguväljavaadetega seotud ebakindlus mõjutanud negatiivselt mitmesuguste sektorite ja ettevõtete järgmise paari aasta investeerimisplaane. Seda on näha suhteliselt väiksest ja ettevaatlikust laenutaotluste hulgast. Valitsused jätkavad aga majanduse stimuleerimist. Näiteks on Läti valitsus eraldanud 2021. aastaks teedeehitussektorile lisaks 100 miljonit eurot ja kinnisvaraturg oli aasta lõpus väga aktiivne. Detsembris kasvas kinnisvaratehingute arv 2019. aasta sama perioodiga võrreldes 20%. Teine laine ei ole ehitussektorit oluliselt mõjutanud ja esialgsete näitajate põhjal võib arvata, et ehitus jääb 2021. aastal 2020. aasta tasemele. Samal ajal võib ehituse jaoks olla soodne 2022. aasta, sest majandusse voolavad märkimisväärsed ELi taastevahendid ja Rail Baltica investeeringud, mis võivad endaga kaasa tuua isegi ülekuumenemise riski, kui see langeb kokku erasektori nõudluse kasvutsükliga.

Töötuse kasv oli Baltikumis 2020. aastal prognoositust väiksem: kolmandas kvartalis oli see Eestis 7,7%, Lätis 8,4% ja Leedus 9,3%. Töötus on Balti riikides COVID-19 teise laine mõjul taas suurenenud, ehkki vähem kui kevadel, ning novembris ja detsembris oli sundpuhkuse tasu saajaid ligi poole rohkem kui kevadel. Töökohtade arv on samuti vähenenud vähem kui kevadel. Samal ajal tõusid palgad Balti riikides 2020. aastal edasi. Ametliku statistika kohaselt oli Läti keskmine palk 2020. aasta kolmandas kvartalis 5,9% kõrgem kui 2019. aastal, samas kui Eestis ja Leedus kasvas palk vastavalt 3,2% ja 10,4%. Tegelik sissetulek kasvab aga vähem, kui võiks keskmise palga põhjal arvata, sest tööhõive ja töötundide arv on vähenenud. Näiteks oli Läti eraklientide sissetulek detsembris 2,9% suurem kui 2019. aasta detsembris.

Hoolimata COVID-19-st tingitud majanduslangusest ja töötuse suurenemisest kasvasid Balti riikide kodumajapidamiste hoiused 2020. aastal 12–14%, samas kui Leedus kasvas ärihoiuste maht 36% võrra. Lätis kasvas 2020. aastal kodumajapidamiste hoiuste maht umbes 900 miljoni euro võrra, samas kui Leedus ja Eestis hakkasid pankade laenuportfellid kahanema. Sellest võib järeldada, et Balti riikide elanikel on praegu palju kasutamata raha, mis võiks suunduda kulutustesse või investeeringutesse, eriti kui vaktsiinid võetakse edukalt kasutusele ja inflatsioon hakkab ootuste kohaselt suurenema. Kriisi sunnil säästetud raha on üks tegur, mis võib 2021. aasta teises pooles soodustada tarbijateenuste sektori kiiret taastumist.

Minu prognooside kohaselt on SKP langus 2020. aasta viimases kvartalis ja 2021. aasta esimeses kvartalis märkimisväärselt väiksem kui 2020. aasta kevadel, kuid on selge, et mõnda COVID-19 vastu võitlemiseks kehtestatud piirangut on vaja veel kevadelgi. Usun, et 2021. aasta esimene pool on teisest märkimisväärselt erinev, kuid aastases arvestuses jääb SKP kasv Balti riikides minu ennustuste kohaselt 2,5% ligidale. Samal ajal võib töötus küündida Lätis 2021. aasta alguses 9%-ni, olgugi et 2021. aasta kokkuvõttes võib see püsida 7,5–8% juures.  Muret tekitab ka asjaolu, et 2020. aastal aeglustus kasv ka sellistes sektorites, mis ei olnud COVID-19-st otseselt mõjutatud, nt IT-teenuste sektoris. Suurim oht, mis minu ennustusi ähvardab, on probleemid vaktsiinide kasutuselevõtu ja tõhususega uute viirustüvedega võitlemisel, mis võivad järgmisel talvel viia lisapiirangute kehtestamiseni. Lisaks COVID-19-le võivad majanduse taastumist 2021. aasta teises pooles loomulikult mõjutada ka muud riskid, näiteks alusetu optimism finantsturgudel, eriti kui suurenenud inflatsioon seab rahapoliitiliste stiimulite jätkusuutlikkuse kahtluse alla, geopoliitiline olukord ja kaubanduspingete suurenemine, samuti riikide ja ettevõtete kriisijärgne võlatase. 2022 võib olla aga väga hea aasta, sest EL teeb majandusse suuri investeeringuid ja meie regiooni SKP kasv võib ületada 5%.