Inflatsiooni edukast ohjeldamisest saab 2022. aasta olulisim teema majanduses

Majanduse taastumine on Balti riikides olnud märkimisväärselt kiirem kui teistes Euroopa riikides, ja vähem kui kaks aastat pärast pandeemia algust on kõik kolm riiki ületanud varasema SKP taseme. Läti SKP oli 2021. aasta kolmandas kvartalis 1,7% võrra kõrgem kui 2019. aasta neljandas kvartalis. Leedus ja Eestis aga on SKP juba vastavalt 4% ja 5,1% võrra kõrgem kui see oli 2019. aasta lõpus. Samal ajal euroalal tervikuna on SKP endiselt 0,3% võrra madalam kui enne COVID-19 pandeemia algust. On huvitav, et Baltimaade majanduskasv on 2021. aastal olnud parem kui näitasid prognoosid 2020. aasta septembris – enne pandeemia teist ja kolmandat lainet. Minu arvates näitab see nii ettevõtjate paindlikkust ja võimet kohaneda uue olukorraga kui riigi pakutud abi olulisust. Majanduse elavnemine on siiski ebaühtlane ja ulatuslikud ülemaailmsed majanduse toetusmeetmed aitavad üha enam kaasa hinnatõusule. Arvan, et inflatsiooni edukast ohjeldamisest saab 2022. aasta tähtsaim majandusküsimus. COVID-19 pandeemia kolmas aasta on seega majanduse jaoks teistsugune kui kaks esimest aastat, kuid pole põhjust arvata, et majanduses ei jätku piisavalt tugev kasv.

Meeleolud juhtivate majanduste ettevõtluses on kõrgel tasemel, maailmakaubandus ja uued tellimused kasvavad, töötuse määr USAs ja ka Euroopas läheneb kriisieelsele tasemele. Bloombergi küsitletud majandusteadlased prognoosivad, et USA majandus on 2023. aastal suurem kui enne COVID-19 pandeemiat prognoositud, samas kui euroala majandus pöördub tagasi varasemale kasvuteele. Majanduse sedavõrd kiire taastumine pärast nii tõsist langust oleks kogu maailma majanduse ajaloos ainulaadne. Kuid väljakutsed maailmamajanduses kasvavad kindlasti. Inflatsiooni järsk tõus, energiakriis Euroopas, Hiina majanduse aeglustumine ja ebastabiilsus Hiina kinnisvarasektoris, samuti geopoliitilised pinged ja COVID-19 omikroni tüve kiire levik on olulised riskid, mis mõjutavad nii maailmamajandust kui Balti riikide arengut 2022. aastal. Hea uudis on muidugi see, et olemasolevad COVID-19 vaktsiinid hoiavad endiselt ära tõsise haigestumise. Kuid need ei ole täiuslikud ja seetõttu on riigid sunnitud kehtestama uusi piiranguid, samas kui Hiina katsed peatada viiruse täielik levik oma riigis võivad põhjustada uusi häireid tarneahelates. Piiratud tootmine ja püsiv nõudlus tähendavad tõenäoliselt seda, et COVID-19 tulevased lained pigem soodustavad kui pidurdavad ülemaailmset hinnatõusu.

Pärast pikaajalist madala inflatsiooni perioodi alates 2008. aasta üleilmsest finantskriisist on inflatsiooni kiirus ja püsivus kindlasti üks suurimaid üllatusi majandusteadlastele ja keskpankadele aastal 2021. Suured eelarvepuudujäägid, rekordmadalad keskpankade intressimäärad ja rahapakkumise suurendamine on aidanud kaasa maailmamajanduse kiirele, kuid ebaühtlasele taastumisele. Teenuste piiratud kättesaadavus on oluliselt suurendanud kaupade tarbimist, mis on toonud kaasa ressursside, toorainete ja transpordihindade tõusu kogu maailmas. Ajaloolisest vaatevinklist lähtudes ei too varade hinnatõus iseenesest tavaliselt kaasa inflatsioonimäära püsivat tõusu ning mõningate eranditega on loodusvarade hinnad maailmas praegu vaid veidi üle 2011. aasta kõrgeima taseme. Esialgne lootus inflatsiooni kiireks aeglustumiseks ei ole aga täitunud ning ressursside, näiteks väetiste kiire hinnatõus loob eeldused tarbijahinna edasiseks tõusuks 2022. aastal.

Majanduse ebaühtlane ja kiire taastumine, ulatuslikud toetusmeetmed majandusele ning poliitiliste ja kliimategurite kokkulangemine alates 2021. aasta suvest on toonud Euroopas kaasa energiahindade väga järsu tõusu. Võrreldes varasemate aastatega on elektri turuhinnad Euroopas tõusnud 3–5 korda ja maagaasi hinnad naftaekvivalendis jõudnud 150–200 USA dollarini barreli kohta. Maagaasi varud Euroopas on oluliselt väiksemad kui samal ajal eelmistel aastatel, energianõudlus on suhteliselt jäik ja talve lõpuni on veel mitu kuud, mille jooksul võivad varud langeda rekordmadalale tasemele. Energiahindade järsk tõus on sel aastal märgatav ka Aasias, mis on suurendanud konkurentsi veeldatud maagaasi veoste osas. Samal ajal vähenes Euroopas 2021. aastal kohalik maagaasitootmine ning Euroopa kliimatingimused ei ole viimase aasta jooksul taastuvenergia tootmist soodustanud. Seda olukorda kasutab tõenäoliselt ära ka Venemaa oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks seoses Nord Stream 2 sertifitseerimise ja Ukraina küsimustega, sest 2021. aastal on Venemaa maagaasi tarned Euroopas samuti vähenenud. Jaanuari alguse soojem ilm ja veeldatud maagaasi tarned USA-st on võimaldanud alandada maagaasi hindu Euroopas ning pärast talve lõppu peaks olukord paranema. Siiski jäävad maagaasi futuuride hinnad 2022. aasta suveks ja sügiseks ikka veel umbes 3 korda kõrgemaks kui viimastel aastatel. Vahepeal sulgevad mitmed riigid Euroopa rohelise kursi raames tuumaelektrijaamad ja loobuvad söe kasutamisest, mis tähendab tulevikus suuremat sõltuvust maagaasist. Seetõttu peame tulevikus tõenäoliselt arvestama üldiselt kõrgemate ja kõikuvate energiahindadega Euroopas.

Globaalset inflatsiooni suunavad praegu tsüklilised tegurid, kuid aina vähenev töötuse määr, kasvavad palgad, deglobaliseerumine ja kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikud muutused on pigem struktuursed tegurid. Ja mida kauem inflatsioon kõrgeks jääb, seda suurem on oht, et see muutub püsivaks. Seega ootab arenenud riike 2022. aastal ees suur väljakutse piirata inflatsiooni, peatamata majanduse elavnemist. Finantsturgude hinnangul võib USA sel aastal tõsta intressimäärasid 3–4 korda ja isegi Euroopa Keskpank võib hakata negatiivseid intressimäärasid vähendama. Samas on võlatase COVID-19 pandeemia ajal kasvanud ja intressimäärade tõus suurendaks võlateeninduskulusid. Seetõttu on ka finantsturgudel ilmnenud esimesed märgid majanduskasvu võimalikust aeglustumisest. Majanduse toetusmeetmete vähendamine koos nõudluse struktuuri normaliseerumisega võib tähendada ka maailmakaubanduse aeglasemat kasvu. Seetõttu arvan, et 2022. aasta teisel poolel võivad väljavaated majanduses muutuda praegusest palju ettevaatlikumaks.

Ülemaailmne nõudlus kaupade järele on jätkuvalt suur, paljudes sektorites on varud suhteliselt väikesed, samas kui tootmis- ja tarneahelad on endiselt väga ülekoormatud. Seni on Balti riikide tootjad suutnud ära kasutada kasvavat välisnõudlust ja ma arvan, et 2022. aasta esimesel poolel on oodata tööstuse piisavalt tugeva kasvu jätku. Samal ajal ei ole praegu ühtegi ilmset põhjust, miks ei peaks 2022. aastal jätkuma kasv teenuste sektorites, mida COVID-19 otseselt ei mõjuta, näiteks IT-, kutse- ja äriteenused. 2022. aastal hakkavad ehitusvaldkonda jõudma EL-i majanduse elavdamise vahendid ja märkimisväärset taastumispotentsiaali on erinevates teenindussektorites, mis COVID-19 tõttu praegu veel täielikult ei toimi. Samal ajal saavutab inflatsioon tõenäoliselt haripunkti 2022. aasta esimestel kuudel ja aeglasem tarbijahindade inflatsioon aasta teisel poolel leevendab negatiivset survet tarbijatele. Seetõttu võiks minu praeguste prognooside kohaselt Balti riikide SKP 2022. aastal kasvada 3,5–5% võrra.

Inflatsioon on Baltikumis jõudnud praegu kõrgeimale tasemele alates aastaist 2008–2009 ja on kiireim Euroopa Liidus. Tarbijahindade inflatsioon Leedus ja Eestis ületab 10%, Lätis võiks inflatsioon 2022. aasta alguses olla 10% lähedal. Energia ja toidu osakaal Balti riikide tarbimises on suur, mistõttu tunneme üleilmseid hinnakõikumisi rohkem. Praegu on üle poole inflatsioonist Baltikumis tingitud kütuse, elektri, maagaasi ja soojusenergia kallinemisest. Energiakriisil on Euroopas palju põhjusi, kuid praegused hinnarekordid on tõenäoliselt vähemalt osaliselt mööduvad. Seetõttu aeglustub inflatsioon Baltikumis 2022. aasta lõpus, kuid viimastel kuudel on inflatsioon üha ulatuslikum ning seetõttu ei peata energiahindade normaliseerumine üldist hinnatõusu. Vähemalt mitte kohe. Tootjahindade inflatsioon on Baltikumis praegu üle 20% ja surve hinnatõusude ülekandmiseks tarbijatele on suur. Ka energiahindade tõus ei ole lõpptarbimishindades veel täiel määral kajastunud ning ettevõtjad peavad arvestama piisavalt kiire palgakasvuga, sest tööealine elanikkond väheneb jätkuvalt ja palgakasv ületab juba pikemat aega tootlikkuse kasvu. See sunnib üha enam mõtlema hinnatõusule. Ja see on praegu suhteliselt lihtne, sest nii tarbijad kui ettevõtted teavad, et inflatsioon on tõusuteel, ning hinnatõusu põhjused ei vaja palju selgitamist.

Balti riikide töötlev tööstus kasvas 2021. aastal oluliselt kiiremini kui majandus tervikuna. Lätis ja Eestis on tootmismahud 2021. aasta esimese 10 kuuga kasvanud 6–8% võrra, Leedus on aga töötleva tööstuse kasv ulatunud isegi 18%. Tootmismahud ületavad kõigis kolmes Balti riigis ja enamikus sektorites oluliselt 2019. aasta lõpu taset ning see on olnud üheks põhjuseks, miks Balti riikide majandused on suutnud COVID-19 algsest šokist nii kiiresti taastuda. Tootjate meeleolu on positiivne ja eksporditellimused kasvavad, mistõttu on Balti tööstuses tõenäoliselt tänavu oodata head majanduskasvu aastat. Viimastel kuudel tõusevad hinnad aga tööstuses oluliselt kiiremini kui tootmismahud ning ka Euroopa energiakriis on Baltimaade tööstusele suureks ohuks. Hea uudis on see, et praegu ei ole elektrihindade tõus tööstusele olulist mõju avaldanud ja ka elektrienergia tarbimine Baltikumis kasvab jätkuvalt. Fikseeritud tariifidega ettevõtete puhul ei ole elektrihind nii järsult tõusnud, nagu seda näitavad börsiindeksid, ja Baltikumi tootjate energiakulud ei ületa üldjuhul 4–7% käibest.

Aktiivne kinnisvaraturg ja kinnisvarahindade tõus, EL-i majanduse elavdamise fondide investeeringud, laenude järkjärguline suurenemine ja tööstusinvesteeringute kasv viitavad sellele, et 2022. aasta on Balti riikide ehituses hea aasta. Pealegi toimuvad 2022. aastal Lätis parlamendivalimised ja valimisaastad on ehituses üldiselt head. Arvan, et tänavune aasta pole erand ja Läti 2022. aasta riigieelarves on planeeritud investeeringute kasv ligikaudu 25%. Võimalik, et mõne EL-i fondide projekti elluviimine võib venida, kuid 2022. aastal investeerib riik ehitusse kindlasti tunduvalt rohkem kui 2021. aastal. Ehituse, nagu ka tööstuse suurimaks väljakutseks saab tõenäoliselt hinnatõus. Ehitussektoris on vähe vaba tootmisvõimsust ja ehitusmaterjalide hinnad tõusid Balti riikides juba 2021. aasta kolmandas kvartalis 12–17% võrreldes 2020. aastaga. Energia hinnatõus tähendab tõenäoliselt ehitusmaterjalide edasist kallinemist 2022. aastal, mis võib põhjustada mõnede projektide edasilükkumist nii era- kui avalikus sektoris.

COVID-19 pandeemia ajal tööpuudus Baltikumis suurenes, kuid 2021. aasta novembris langes töötus Eestis 5 protsendile, Lätis ja Leedus aga vastavalt 7,3 ja 6,0 protsendile. Samal ajal on keskmine töötasu Balti riikides 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis tõusnud Eestis 6,7% võrra ning Leedus ja Lätis enam kui 10% võrra. COVID-19 kriisist mõjutatud teenindussektorite tööhõive vähenemine on vähendanud madalapalgaliste arvu ja aritmeetiliselt suurendanud keskmist palka, siiski kinnitavad meie klientide andmed sissetulekute märkimisväärset suurenemist 2021. aastal. Seetõttu teatab üha rohkem ettevõtteid raskustest töötajate leidmisel. Samal ajal on e-õpe ja muud tegurid vähendanud majanduslikult aktiivse elanikkonna osakaalu, demograafiliste tegurite tõttu väheneb jätkuvalt majanduslikult aktiivses eas elanike arv ja COVID-19 pandeemia mõjul on vähenenud muud tööjõuallikad, sh on näiteks vähem välisüliõpilasi, kes saavad nüüd õppida kaugteel. Lähitulevikus on tööjõupuudust kõige tõenäolisemalt tunda teenindussektorites, kuna töötajaid on kaasanud teised sektorid, mis on COVID-19 pandeemia ajal kasvanud. Arvestades tuleva aasta prognoositud inflatsiooni, majanduskasvu ja töötuse määra, võib keskmise palga kasv 2022. aastal olla üle 7–8%.

Elanikkonna sissetulekute kasv ja teenuste piiratud kättesaadavus on aidanud kaasa jaemüügi kasvule. 2021. aasta esimese üheteistkümne kuu kokkuvõttes kasvas jaemüük võrreldavates hindades Leedus ja Eestis võrreldes 2020. aastaga enam kui 10% võrra, kuid Lätis kasvas jaemüük vaid 1,8%. Viimase kümne aasta jooksul on jaekaubanduse areng kõigis Balti riikides olnud peaaegu identne, kuid tänavu on jaekaubandus Lätis kasvanud oluliselt aeglasemalt kui Leedus ja Eestis. Leedu ja Eesti majanduskasv on 2021. aastal olnud veidi parem kui Lätis ning Eestis on tarbimist hoogustanud inimeste võimalus oma pensioni teise samba säästud välja võtta. Samas on palgakasv Balti riikides sarnane ja majapidamiste hoiused on 2021. aastal suurenenud 16–21% võrra. Balti riikide vahelised erinevused jaemüügis on seega peamiselt tingitud epidemioloogilistest kaubanduspiirangutest, mis on Lätis olnud ulatuslikumad kui Leedus või Eestis.

Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Baltimaad COVID-19 pandeemiaga toimetulekul olnud väga edukad. SKP on kõigis kolmes Balti riigis juba ületanud pandeemiaeelse taseme ning Leedu ja Eesti on viimased kaks aastat olnud Euroopa kasvuliidrite hulgas. Samal ajal on Läti majanduse elavnemine olnud mõnevõrra aeglasem. See erinevus on tõenäoliselt tingitud nii majanduslikest teguritest kui ulatuslikumatest ja pikemaajalistest epidemioloogilistest piirangutest Lätis. See puudutab nii kaubandust kui turismi, kus näitajad on meil 2021. aasta teisel poolel olnud nõrgemad kui Leedus ja Eestis. Ka on Leedul ja Eestil viimastel aastatel olnud oma edulood, näiteks Pfizeri COVID-19 vaktsiinide tootmine Leedus ja Volkswageni kontserni investeeringud Eestisse. Läti seevastu ei ole suutnud leida oma nišši pärast Venemaa transiitvedude kaotamist ja sellega seotud mitteresidentide finantsvoogude teenindamist. Suurt muret valmistab aga suhteliselt aeglasem kasv sektorites, kus ei ole objektiivset põhjust naabritest maha jääda, nagu näiteks IT-teenuste eksport. See annab alust arvata, et lähiajal on Lätil naabreid raske kinni püüda.

COVID-19 pandeemia ajal on Balti riikide majandustel läinud prognoositust paremini. Kuid 2022. aasta võib olla teistsugune ja alates 2021. aasta keskpaigast on Balti riikide majanduskasvu prognoosi 2022. aastaks korduvalt alandatud, samal ajal kui inflatsioon tõuseb jätkuvalt oodatust kiiremini. Ja riskid majandusele muutuvad üha suuremaks. Kasvav inflatsioon ja energiakriis Euroopas avaldavad negatiivset mõju nii tarbijatele kui ettevõtetele ning maagaasi futuuride hinnad 2022. aasta teisel poolel on umbes kolm korda kõrgemad kui viimastel aastatel. See tähendab, et energiahinnad võivad Baltikumis jätkuvalt kasvada ka aasta teises pooles. Minu hinnang on, et kui need hinnatasemed säiliksid pikemas perspektiivis, võib SKP kasv Balti riikides olla lähiaastatel 2–4 protsendipunkti madalam kui praegu prognoositud. Ka väline keskkond võib 2022. aasta jooksul muutuda ebasoodsamaks. Inflatsioonist on saanud mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline probleem, mis tõenäoliselt tähendab väiksemaid toetusmeetmeid majandusele. USA tõstab sel aastal intressimäärasid, ülemaailmne võlakoormus on kõrge ja finantsturud hakkavad juba andma märku maailmamajanduse aeglustumisest. Ka Balti riigid peavad vähendama oma eelarvepuudujääki ja Lätil on pärast sügisel toimuvaid parlamendivalimisi tõenäoliselt väga vähe eelarvelist manööverdamisruumi. Ülemaailmses tööstuses ei ole nii suur nõudlus kaupade järele tõenäoliselt jätkusuutlik, samas kui Leedu ja Hiina vahelised erimeelsused võivad Leedu tööstust negatiivselt mõjutada. Seetõttu võib minu hinnangul 2022. aasta teisel poolel majanduses ette tulla ebameeldivaid üllatusi.