Balti riikide majandusülevaade 06/2023

Kuigi euroala majandus on sattunud väikesesse majanduslangusesse, kusjuures SKP vähenes kahel järjestikusel kvartalil 0,1%, on Euroopa suutnud vältida energiakriisi ja alates 2022. aasta suve lõpust on energiahinnad märkimisväärselt alanenud. Ka see aasta on Euroopa majanduses alanud oodatust paremini ja võrreldes eelmise aasta vastava kvartaliga kasvas euroala SKP 2023. aasta I kvartalis 1,3%. Kõrge inflatsioon ja keskpankade jõupingutused inflatsiooniga võitlemiseks intressimäärade tõstmise kaudu ning hiljutised pangandusprobleemid USAs ja Šveitsis ei ole seni maailmamajanduse kasvusuundumusi oluliselt muutnud. Nõrka nõudlust kaupade järele ja laenude vähenemist on edukalt kompenseerinud tugev kasv teenindussektoris ning alates sügisest 2022 on majanduskasvu prognoosid nii eurotsoonis kui ka USAs paranenud. Samal ajal on maailmamajanduse väljavaated endiselt väga ebakindlad. Sõda Ukrainas jätkub, energiakriis Euroopas ei ole veel täielikult ületatud, intressimäärad on jõudnud kõrgeimale tasemele alates 2008. aastast, pankade laenustandardid on eurotsoonis karmistunud, laenunõudlus väheneb ja majanduslanguse oht on jätkuvalt suur.

Üleilmsed toormehinnad on alates 2022. aasta maist langenud, tootmine on libisenud majanduslangusesse, kuna pandeemiaaegne suur nõudlus kaupade järele on lõppenud ja ülemaailmsed logistikakulud on märkimisväärselt vähenenud. Samal ajal on ka COVID-19 toetusmeetmed enamasti aegunud ning majandus on hakanud tundma keskpankade jõupingutusi inflatsiooni piiramiseks. Näiteks USA-s on rahapakkumine kahanemas esimest korda enam kui 50 aasta jooksul. See on leevendanud survet toormehindadele, kuid üldine inflatsioon nii Balti riikides kui ka euroalal on endiselt liiga kõrge. Teenuste hinnad tõusevad enamasti jätkuvalt ja toormehindade langus ei kajastu veel kaupade või toiduainete madalamates hindades.

Üleilmne inflatsioon on hakanud langema, kuid see on endiselt liiga kõrge ja inflatsiooni langus on siiani olnud peamiselt tingitud odavamatest energiahindadest. Inflatsiooniga võitlemiseks on Euroopa Keskpank alates 2022. aasta juulist tõstnud intressimäärasid 4% võrra kõrgeimale tasemele alates 2008. aastast ning andnud märku kavatsusest jätkata intressimäärade tõstmist seni, kuni inflatsioon on kindlalt kontrolli all. Samal ajal ei tõstnud USA Föderaalreserv juunis toimunud kohtumisel intressimäärasid esimest korda alates 2023. aasta märtsist ja jättis FEDi fondide intressimääraks 5–5,25%. See on märk sellest, et intressimäärade tõusutsükkel maailmamajanduses on lõppemas. Siiski on võimalik, et 2024. aasta lõpuks võivad intressimäärad USAs tõusta veel 0,5%.

Hoolimata keskpankade vastupidistest signaalidest ootavad finantsturud intressimäärade langust nii USAs kui ka euroalal juba 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta esimesel poolel. Lühiajalises perspektiivis inflatsiooni aeglustumine kindlasti jätkub ja 2023. aasta lõpus võib euroala inflatsioon langeda odavamate energiahindade tõttu väga madalale tasemele. Kuid isegi inflatsiooni järsk langus ei tähenda tingimata, et inflatsiooniprobleem on möödas. Kasvavad geopoliitilised pinged USA ja Hiina vahel viivad läänes protektsionistlikuma majanduspoliitikani, tööpuudus on rekordiliselt madal ja paljudes sektorites valitseb tööjõupuudus. Lisaks nõuab kliimaeesmärkide saavutamine järgmistel aastakümnetel väga suuri investeeringuid majanduse ümberkujundamisse. Selle tulemusena võib üleilmne makromajanduslik keskkond lähitulevikus olla inflatsioonile vastuvõtlikum. Seega ei pruugi inflatsiooni lühiajaline langus muidu muutumatu makromajandusliku keskkonna korral olla piisav põhjus intressimäärade kiireks langetamiseks, sest inflatsiooni langus käesoleva aasta teisel poolel ei välista võimalust, et lähiaastatel võivad inflatsioonilained korduda.

SKP kasv USAs ja Euroopas on olnud oodatust parem alates 2022. aastast ning 2023. aasta majandusprognoose korrigeeritakse järk-järgult ülespoole. Bloombergi küsitletud analüütikute prognooside kohaselt võib USA majandus 2023. aastal kasvada 1,2% ja euroala majanduskasv võib ulatuda 0,6%-ni. Prognoosid 2024. aastaks on aga muutunud veidi ettevaatlikumaks ning euroala majandus peaks kasvama vaid 1%, samas kui USA majandus võib kasvada 0,7%. Majanduskasvu näitajad ei kirjelda praegu siiski majanduse üldist olukorda, sest eri sektorite vahel on suured erinevused. Pärast mitu aastat kestnud kiiret kasvu on töötlev tööstus sattunud majanduslangusesse, mis mõjutab nii kaubandust kui ka logistikat, samas kui kasvavad intressimäärad on jahutanud eluasemeturge ja vähendanud oluliselt laenunõudlust eurotsoonis. Kommertspankade hoiused kahanevad nii USAs kui ka euroalal intressimäärade tõusu tõttu ning rahapakkumine on hakanud vähenema. Hoiuste kiire väljavool oli üks teguritest, mis põhjustas selle aasta alguses mõnede USA pankade maksejõuetuse. Seni on need siiski olnud üksikjuhtumid ja neil ei ole olnud laiemat mõju majandusele. Viivislaenude osakaal USAs ja Euroopas on väike ning praegu ei ole põhjust muretseda maksejõuetuse kiire suurenemise pärast. Finantssektori praegune olukord on oluliselt parem kui 2007.–2008. aastal. Samal ajal kasvab teenindussektor praegu kiiresti. Näiteks on kogu maailmas kommertslendude arv ületanud 2019. aasta taseme ja teenindussektori väga head tulemused on võimaldanud meil vältida sügavamat majanduslangust.

Võrreldes eelmise aastaga suurenes SKP 2023. aasta esimeses kvartalis Lätis 0,8%, samal ajal kui Leedus ja Eestis vähenes SKP vastavalt 3,2% ja 2,5%. Kuigi inflatsioon Balti riikides on hakanud alanema, on see endiselt väga kõrge ja kaubandusmahud ostujõu vähenemise tõttu vähenenud. Intressimäärade tõus on vähendanud eluasemeturgu ja laenuaktiivsust ka Baltikumis, samas kui pärast mitmeid aastaid kestnud tugevat kasvu on välisnõudlus ekspordi järele muutunud märgatavalt nõrgemaks ja tööstus on liikumas majanduslanguse suunas. Samal ajal jätkub teenindussektori kiire elavnemine ja sel aastal on oodata ka ELi investeeringute märkimisväärset kasvu Balti regioonis. Lätis on SKP positiivne kasv peamiselt tingitud tugevamast baasefektist ja suuremast kasvust teenindussektoris, mida COVID-19 piirangud 2022. aasta esimeses kvartalis ikka veel mõjutasid.

Balti riikide majanduskasv on praegu seiskunud, kuid olukord erinevates majandussektorites on väga erinev. Pandeemiaajastu suur ülemaailmne nõudlus igat liiki kaupade järele on lõppenud, tootmis- ja tarneahelad on taastunud ning paljude kaupade varud on normaliseerunud. Samal ajal on kiire inflatsioon, ostujõu langus ja sellest tulenev intressimäärade tõus järsult jahutanud Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriigi eluasemeturge, mis on Baltikumi ehitusmaterjalide ja puittoodete tootjatele suured turud. Selle tulemusel on ekspordinõudlus vähenenud ning 2023. aasta esimese nelja kuu jooksul on Balti riikide töötleva tööstuse toodang võrreldes eelmise aastaga vähenenud Leedus ja Eestis ligikaudu 10% ning Lätis peaaegu 6%. 2023. aasta II kvartalis on uued tööstustellimused Baltikumis veidi kasvanud, kuid varude tsüklist tingitud langus tootmises jätkub tõenäoliselt 2023. aasta lõpuni ja positiivne kasv võib taastuda alles 2024. aasta alguses. Samal ajal jätkub kiire kasv teenindussektoris ja 2023. aasta I kvartalis kasvas Balti riikide teenuste eksport võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 15%. IT- ja äriteenuste eksport on pikka aega olnud üks kiiremini kasvavaid tööstusharusid Balti riikides, samas kui turismi-, meelelahutus- ja restoranitööstus taastub edukalt COVID-19 pandeemiast, kuigi välisturistide arv Balti riikides on endiselt väiksem kui 2019. aastal.

Intressimäärade kiire tõus alates 2022. aasta kevadest mõjutab üha enam eluasemeturgu ja ehitust Balti riikides. Alates 2022. aasta keskpaigast on uute väljastatud hüpoteeklaenude maht Balti riikides vähenenud 15–30%. Intressimäärade tõus on halvendanud eluaseme taskukohasust ja vähendanud kinnisvaratehingute arvu, kuid laenumaksete distsipliin Baltikumis on endiselt hea ja viivislaenude osakaal väike. Selle tulemusena tõusid eluasemete hinnad Balti riikides 2022. aastal keskmiselt 20%, kuigi viimastel kuudel on üha enam märke, et eluasemete hinnad on stabiliseerunud ja vähemalt praegu enam ei tõuse. Nõrgem laenuandmine on mõjutanud ehitust ning Eestis vähenes ehitusmaht 2023. aasta esimeses kvartalis rohkem kui 10% võrreldes 2022. aasta algusega. Samal ajal püsis Leedus ehitusmaht eelmise aasta tasemel, kuid Lätis suurenes pärast 2022. aastat ehitus peaaegu 17%. Ehituse kasv Lätis on peamiselt seotud riigi investeeringute kiire kasvuga ning järgmise kahe aasta jooksul voolab Baltikumi suur osa EL fondide investeeringutest, mis kompenseerib osaliselt erasektori väiksema ehitustegevuse.

Tarbijahindade järsu tõusu periood on lõppenud ja alates aasta algusest on inflatsioon Balti riikides langenud peaaegu 20%-lt veidi üle 10%-le maikuus. Balti riikide inflatsioonidünaamika erinevused on suuresti seletatavad erinevate energiakulude toetusmeetmetega. Nüüd on suur küsimus, millal ja kas hakkavad toiduainete hinnad langema, nende tõus jätkus 2023. aastal, hoolimata töötlemata toiduainete ja energia hindade langusest maailmaturgudel. Viimase kahe aasta jooksul on toiduainete hinnad Baltikumis kasvanud palju kiiremini kui mujal Euroopas või maailmas. See on osaliselt tingitud energiaressursside ja muude toorainete hinnatõusust, mis Balti regioonis on ilmselt rohkem tunda meie läheduse tõttu Ukraina sõjale. Kuid mitte kõiki Balti riikide ja teiste Euroopa riikide vahelisi erinevusi toiduainete hindade inflatsioonis ei saa seletada makromajanduslike teguritega ning kuna energiahinnad normaliseeruvad, on võimalik ka toiduainete hindade laiem langus. Hea uudis on see, et mais langesid toiduainete hinnad Lätis ja Eestis esimest korda alates 2021. aasta augustist 0,1%, samas kui Leedus püsisid need muutumatuna. Toiduainete edasine odavnemine on Balti riikides kindlasti võimalik kuni suve lõpuni. Samal ajal kasvavad Baltikumis toidu ja energiaga mitteseotud hinnad jätkuvalt rohkem kui 10% aastas, mis näitab, et inflatsioon ei ole enam seotud ainult väliste kuluteguritega ja on oht, et see võib muutuda püsivaks. Keskmine palk Balti riikides on 2023. aasta esimeses kvartalis kasvanud eelmise aastaga võrreldes 12–13%. Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele on tööpuudus Balti riikides endiselt väga madal, kuigi Leedus ja Eestis on see viimastel kuudel veidi kasvanud. Tööealiste inimeste arv Balti riikides väheneb ja tööjõupuudus on oluliseks takistuseks majanduskasvule. Seetõttu ei kiirusta ettevõtted töötajate arvu vähendama ning pingelised tööturud avaldavad jätkuvalt survet teenuste hindadele.

Sel talvel on Balti regioonil õnnestunud vältida halvimaid energiakriisi stsenaariume ja energiahinnad on oluliselt langenud. Siiski on olukord majanduses endiselt väga ebakindel ja lühiajalised majandusnäitajad ei ole oluliselt paranenud. Vastupidi, aprillis ja mais on Balti riikide majanduslik meeleolu taas halvenenud, töötleva tööstuse nõudlus on endiselt nõrk ning tootmismahtude vähenemine jätkub tõenäoliselt kuni aasta lõpuni. Lisaks on kiire inflatsioon vähendanud kodumajapidamiste ostujõudu ja hoolimata kiirest palgatõusust on jaemüügi maht veidi vähenenud. Samuti ei viita maksekaartide käive kulude suurenemisele alates küttehooaja lõpust. Lähikuudel aga hakkab tarbijate olukord paranema. Energiahinnad langevad ja Balti riikides on lähikuudel võimalik kerge igakuine deflatsioon, samas kui 2023. aastal võib keskmine aastane inflatsioon Balti riikides olla umbes 9–9,5%. Aasta teisel poolel hakkab kodumajapidamiste ostujõud taas kasvama, kuid 2023. aasta SKP tervikuna tõenäoliselt pisut väheneb. Siiski on tõenäoline, et 2024. aastal taastub Balti regioonis taas positiivne majanduskasv. Sellele aitavad kaasa nii tööstuse taastumine pärast laovarude vähendamise tsükli lõppu kui ka ELi fondide suured investeeringud, mis järgmisel aastal Balti riikide majandusse voolavad.

Sõda Ukrainas jätkub, inflatsioon püsib kõrge ja kiiresti tõusvad intressimäärad on eluasemeturgu jahutanud. Arvestades valitsemissektori võla kõrget taset, on intressimäärade tõus tõenäoliselt lõppemas, kuid finantsturu prognoosid intressimäärade alandamiseks juba järgmisel aastal võivad olla ennatlikud. Inflatsioon on endiselt liiga kõrge ja ilma märkimisväärsete muutusteta majanduses võivad keskpangad olla intressimäärade alandamisel aeglased. Seetõttu võib juhtuda, et peate pikema aja jooksul leppima 3,5–4% EURIBORi määraga. Samal ajal viitavad finantsturud endiselt suurele majanduslanguse ohule järgmisel aastal. Hiljutised probleemid USA pangandussektoris on märk sellest, et intressimäärade kiire tõus võib ohustada finantsstabiilsust. Lisaks sellele on Hiina majanduse elavnemine oodatust aeglasem, Euroopas tekitab muret mõnede riikide kõrge võlatase ning vaatamata energiahindade suurele langusele on euroala ärimeeleolu alates aprillist taas pisut halvenenud. Neid majanduslanguse signaale tuleks siiski võtta ettevaatusega, kuna maailmamajandus ei ole pandeemia mõjust ikka veel täielikult taastunud ja meeleolunäitajad on praegu väga kõikuvad.