Balti riigid on koroonaviirusega kaasnenud vapustusest hästi taastumas, kuid ebakindlus püsib

Balti riikides on majanduslangus sel aastal palju väiksem, kui kriisi algusajal prognoositi

Koroonaviiruse kiire levik viimastel kuudel on suuresti pärssinud mitme tööstusharu tegevust ja toonud kaasa suure majanduslanguse kogu maailmas, sealhulgas Balti riikides. Alguses viis tugev ebakindlus suurte kärbeteni majanduse kasvuprognoosides, kuid nüüdseks on selge, et kõige mustemad stsenaariumid ei ole praeguseks realiseerunud ning majandustegevuse langus Balti riikides on osutunud 2020. aastal palju väiksemaks kui paljudes teistes riikides. Selle aasta II kvartalis kahanes euroala SKP võrreldes eelmise aastaga 15%. Samal ajal langes II kvartali SKP Lätis 8,9%, Leedus 4,2% ja Eestis 6,9%.

Lühiajalistele majandusnäitajatele tuginedes võib öelda, et kriis oli sügavaim aprilli keskpaigas ja sellest ajast saadik on majandus taastunud oodatust paremini. Koroonaviiruse leviku tulemuslik piiramine, kriisile eelnenud tasakaalus majandusareng ja piisavalt tõhusad majanduslikud toetusmeetmed on aidanud leevendada vapustuse negatiivset mõju. Lisaks on Balti riikides turismi- ja puhkesektoril, mis sai kriisilt tugeva löögi, väiksem osatähtsus kui mujal Euroopas. Need tegurid kajastuvad ka optimistlikumates majandusprognoosides.

Maailmamajandus on jõudsalt taastumas, kuid kriis pole veel läbi

Sarnaselt Balti riikidega on maailmamajandus tervikuna alates aprillist liikunud tõusujoones. Maailma suurima majandusega riikide ärikliima on paranenud ning eksporditellimused tööstuses on saanud üle kevadisest madalseisust, viidates rahvusvahelise kaubanduse stabiliseerumisele. Erakorralistel ergutavatel raha- ja maksumeetmetel on olnud väga tähtis osa maailmamajanduse stabiilsuse taastamisel, kuid koroonaviirus levib jätkuvalt kogu maailmas, töötus on endiselt eelnevaga võrreldes palju suurem ja augustis halvenes taas paljude riikide ärikliima. Mitmesugused teised lühiajalised näitajad, nende hulgas maksekaartide käive, inimeste liikumine ning lennuliikluse ja restoranibroneeringute maht, viitavad samuti sellele, et majandus ei ole suures osas maailmast veel täielikult taastunud ning et esialgne elavnemine, mis toimus pärast suhtlemisdistantsi piirangute tühistamist, on vaibunud. Finantsturgudel valitseb optimistlik õhustik, kuid need on ebastabiilsed. Loodetavasti ei ole ebastabiilsus märk uuest langusest, kuid järgnevatel kuudel võivad maailmamajandust oodata ees nii mõnedki ebameeldivad üllatused.

Balti riikide vaheline lõhe tõenäoliselt ei laiene

Kuigi Läti ja Eesti SKP langus II kvartalis oli palju suurem kui Leedus, on tegu üsna lühiajaliste kõrvalekalletega ning minu arvates ei ole oodata Balti riikide vahelise lõhe edasist laienemist. Sellised näitajad nagu inimeste liikumine (Google'i ja Apple'i andmete põhjal), maksekaartide käive ning jaemüügi- ja tööstusmaht on Balti riikides olnud kriisi algusest alates küllaltki sarnased. Probleemid lennundus- ja transiidisektorites on mõjutanud teistest Balti riikidest kõige tugevamini Lätit ning Balti riigid on reageerinud teistsuguste majanduslike toetusmeetmetega. Need on aga siiski ajutise iseloomuga tegurid ning siiani on töötuse kasv Balti riikides olnud ühesugune ja erinevused majandustulemustes peaksid järgmiste kvartalite jooksul ühtlustuma.

Majanduse taastumine on olnud kiire, kuid mitte täielik

II kvartal oli kindlasti kriisi madalpunkt ja Balti riikides oli majandustegevus suvekuudel palju aktiivsem kui aprillis või mais. See tähendab, et Balti riikide SKP näitajad III kvartalis suuresti paranevad ja üldkokkuvõttes ei ole mitte üheski neist SKP aastane langus üle 5%. Ent nüüd võib täheldada aina tugevnevaid märke, mis viitavad sellele, et majanduse esialgse kiire taastumise etapp on möödas ja elavnemine on aeglustumas. Lätis ja Leedus on töötus üle 8%, palgakasv on aeglustunud ning Euroopas annavad paljud majanduskliima näitajad märku sellest, et meie peamistel eksporditurgudel on majanduse taastumine olnud tagasihoidlik. Ka vabade töökohtade arv ei ole saavutanud endist taset ja alates juulist ei ole see näitaja Lätis kasvanud. Samal ajal on hakanud koroonaviiruse positiivsete juhtumite arv Balti riikides taas suurenema, tuues kaasa uusi ohtusid. Kõik see näib osutavat tõigale, et järgmise aasta majanduskasv võib olla oodatust aeglasem ja et Balti riikide SKP jõuab endisele tasemele alles 2022. aastal.

Balti riikides on jaemüük saavutanud endise taseme

Tugev sisetarbimine on üks põhjuseid, miks Balti riikides on majanduslangus sel aastal palju väiksem kui kriisi algusajal prognoositi. Mais ja juunis saavutas jaemüük Balti riikides võrreldes eelmise aastaga taas positiivse kasvu ning jaemüügisektoris valitseb nüüd palju suurem kindlustunne kui muudes valdkondades. Kõige paremini läks sel perioodil veebikauplustel, aga ka ehitusmaterjalide, mööbli, spordi- ja vabaajatarvete ning elektrikaupade müüjatel. Samuti ilmnevad need suundumused viimastel kuudel selgelt meie panga klientide maksekaartidega tehtud tehingutest. Samas on tähtis meeles pidada, et jaemüügi ja kogutarbimise vahele ei saa tõmmata võrdusmärki ning et selles sektoris on olukord kindlasti märgatavalt parem kui majanduses üldiselt. On ilmne, et koroonaviiruse levikuga seotud riskid on jaemüügisektoris väiksemad kui meelelahutuses ja muudes teenindusvaldkondades, mille toimimist kammitsevad endiselt piirangud.

Kriis tabas kõige valusamalt teenindusvaldkondi

SKP andmed II kvartali kohta näitavad, et Balti riikides registreeriti suurim langus sellistel tegevusaladel nagu hotellid ja restoranid, kunst ja meelelahutus ning transporditeenused. Neis on toodang võrreldes eelmise aastaga vähenenud rohkem kui 20% ja kohati isegi üle 50%. Sarnaseid suundumusi võib täheldada ka meie klientide maksekaartide käibeandmete alusel. Näiteks kulutused meelelahutusele ja hotellimajutusele on siiani vähemalt 30% väiksemad kui enne koroonaviirusest tingitud kriisi ning kulutused lennupiletitele on kahanenud üle 70%. Osa kasutamata jäänud vahenditest on tõenäoliselt suunatud kaupade tarbimisse. See selgitab vähemalt osaliselt jaemüügisektori ootamatult häid tulemusi. Suvekuudel paranes teenindusvaldkondade majandusaktiivsus märkimisväärselt ja seda soodustas ka Balti reisimulli loomine. Siiski on selge, et neis valdkondades on võimalik eelnev tase saavutada alles siis, kui on olemas koroonaviiruse vaktsiin või ravi.

Tootmine ja eksport on siiani jaemüügist kehvemas seisus

Lühikeses perspektiivis on Balti riikides majandus taastunud eelkõige tänu sisetarbimisele, kuid võrreldes kevadkuudega on toimunud suured muudatused paremuse poole ka tööstuses ja ekspordis. Juulis olid tootmine ja kaupade eksport Balti riikides juba üsna lähedal eelmise aasta tasemele või selle isegi ületanud. Seega on olukord palju parem kui paljudes teistes Euroopa riikides ja tootmissektori kui terviku tulemused on sel aastal vaid veidi kehvemad. Heade näitajate taga on nii koroonaviiruse viiruse leviku tõhus piiramine, tänu millele oli võimalik lõigata kasu mujal tekkinud tootmistõrgetest, kui ka pärast koroonaviirust tarbimisstruktuuris toimunud muudatused, mis olid Balti riikide tootjatele igati soodsad. Samal ajal on ebatõenäoline, et eesootavatel kuudel jätkub tööstussektori kiire kasv. Euroopa ärikliima jahenes augustis mõnevõrra ja edasine kasv oleneb nii koroonaviiruse levikust kui ka majandusliku toetuse programmide tõhususest.

Koroonaviiruse pandeemia on muutnud tarbimisstruktuuri ja majandust

Kaugtöö ja suhtlemisdistantsi piirangud on viimastel kuudel märgatavalt muutnud tarbijate käitumist ning see avaldab ka mõju majandusnäitajatele. Pole tark lihtsalt üldistada, et teenuste asemel tarbitakse nüüd enam kaupu. Veetes rohkem aega koduseinte vahel, on inimestel tekkinud soov värskendada oma eluaset ja seada sisse näiteks kodukontor. Selle tulemusena on kasvanud nõudlus ehitusmaterjalide ja mööbli järele ning meelelahutus- ja puhkevõimaluste kättesaadavuse vähenemine on andnud hoogu sporditarvete müügile. Samuti on paljudes maailma paikades kasvanud huvi eramajade ostmise vastu ja see on omakorda elavdanud ehitussektorit – näiteks USA börsidel on puiduhinnad praegu rekordiliselt kõrged. Huvi eramajade vastu on kasvanud ka Balti riikides, kuid korterituru aktiivsus ei ole endist taset saavutanud. Veel on keeruline hinnata, kui suurel määral osutuvad need muutused püsivateks või ajutisteks, ent samas avaldavad need juba praegu majandustulemustele suurt mõju.

Töötute arv on kardetust vähem kasvanud

Koos majanduse jahenemisega tõusis II kvartalis Balti riikides töötuse määr märkimisväärselt, kuid siiski oodatust vähem. Lätis ja Leedus kasvas II kvartali töötuse määr umbes 6%-lt (2019. aasta lõpu seisuga) 8,6%-le ning Eestis 4,1%-lt (eelmise aasta lõpu seisuga) 7,1%-le. Tegu pole väikse muutusega, kuid majandus on alates aprillist tugevasti elavnenud ja on ebatõenäoline, et töötus edaspidi tugevasti kasvab. Juuli keskpaigas registreeriti Lätis töötuse määra kahanemine 8,6%-lt 8,1%-le ja seda hoolimata sundpuhkusele saadetud töötajate toetuse lõppemisest. Koroonaviirusest tingitud kriis on tööturul andnud raske löögi ka turismi- ja meelelahutussektorile ning muudele teenindusvaldkondadele. Nende valdkondade toimimisele kehtivad siiani teatud piirangud. Samal ajal on teistel tegevusaladel ettevõtjate ootused tööhõivevaldkonnas paranemas, ent siiski veel negatiivsed. Seepärast võtab töötuse langemine eelnevale tasemele aega. Kõik see koos palju väiksema palgakasvuga on vähendanud leibkondade sissetulekut ja need muutused kajastuvad järgmistel kuudel tarbimisdünaamikas.

Koroonaviirusest tingitud vapustus on vähendanud Balti riikides ja euroalal tarbijahinna inflatsiooni

Majanduslanguse ja kasvava töötuse tingimustes on Balti riikides inflatsioon järsult vähenenud ning viimastel kuudel võib rääkida isegi deflatsioonist. Suurenev töötus on tugevasti pidurdanud teenuste hinnakasvu, kuid inflatsiooni vähenemises on olnud suur osa ka langevatel naftahindadel. Seetõttu on langenud ka kütusehinnad ja nüüd võib täheldada, et naftahindade langus on toonud kaasa ka soojusenergia hindade kahanemise. Samal ajal on suur eelarvedefitsiit ja ergutavad rahameetmed tekitanud kõikjal maailmas kartust, et inflatsioon võib järgmistel aastatel kasvada tavapärasest kiiremini. See on küll võimalik, kuid samasugust muret tunti – kuigi täiesti alusetult – ka pärast 2009. aasta finantskriisi. Kõikjal maailmas kasvav tööpuudus pärsib palgakasvu, koroonaviirus ohustab ka edaspidi tugevasti majanduse arengut, erasektor suhtub uutesse investeeringutesse ülima ettevaatusega ja ootused tarbijahinna inflatsioonile ei ole kuigi palju muutunud. Kõik see hoiab tagasi tarbijahindade võimalikku tõusu ja lühikeses perspektiivis on suuremaks ohuks pigem deflatsioon kui inflatsioon.

Kõige hullem on möödas aga riskid pole veel kuhugi kadunud

Koroonaviiruse pandeemiast põhjustatud esialgsest majandusvapustusest on üle saadud ja paljud majandusnäitajad on paranemas. Siiski ei ole majanduslangus tõenäoliselt veel möödas – ei Lätis ega mujal maailmas – ning tooni annab ebakindlus tuleviku suhtes. Praegu on suurim oht kasvule kahtlemata koroonaviiruse nakatumisjuhtumite võimalik teine laine, kuid tuleb arvestada ka muude riskidega. Poliitiline olukord nii rahvusvahelises mastaabis kui ka paljudes riikides eraldi võetuna on ebastabiilne ning finantsturgudel väljenduv optimistlik suhtumine võib osutuda ennatlikuks. Majanduse täielikku taastumist pärsivad ka muud langusega seotud protsessid, näiteks suurenev pikaajaline töötus, ettevõtete maksejõuetus, kriisi tingimustes hilinevad maksed ja tarbijate kahanev kindlustunne. Näiteks Balti riikides ei mõjutanud koroonaviirusest tingitud vapustus otseselt ehitussektorit, kuid ehitajad on hakanud vaatama olukorrale palju süngemalt ja aasta teises pooles võib oodata ehitusturu jahenemist, kuna erasektor on oma investeerimisplaane märkimisväärselt kärpinud. See mõjutab nii majandust kui ka töötust ning pidurdab kasvu, isegi kui koroonaviirusega seotud ohud on kontrolli all.

Rahaline ja maksutoetus on majanduses endiselt väga tähtsad

Oodatust paremad väljavaated majanduses tekitavad küsimuse, kui palju ergutavaid lisameetmeid on tarvis. Siiani ei ole ükski Balti riik teinud kriisi ohjamisel suuri vigu. Siiski valitseb minu arvates oht, et järgnevatel aastatel ergutatakse ühelt poolt majandust liigselt, suurendades tarbetult riigivõlga ja edendades ehitussektorit, ning teiselt poolt ei toetata piisavalt kasvu, vähendades liiga kiiresti defitsiiti. Riigieelarveliste kulutuste kõrval tugevdavad Balti riikide majandust edaspidi arvestatavad vood ELi taastefondist ja on väga tähtis investeerida neid vahendeid targalt, et tagada pikaajaline kasv.

Lugege täpsemalt siit: