Balti riikide majandusprognoos: majandus on taastunud covid-19 eelsele tasemele

Baltikumi tootjad tunnevad praegu tugevat nõudlust ülemaailmses tootmises, sest mõningates tööstusharudes ületab nõudlus pakkumise. Selle tulemusena on varude tase langenud, kaupade kohale toimetamine hilinenud ning veo- ja transpordikulud on tõusnud. Tarbijatele pole see hea uudis, kuid Baltikumi tootjate jaoks tähendab see uusi tellimusi, mis on selle aasta esimese kuue kuuga märkimisväärselt kasvanud. Juunis 2021 kasvas töötleva tööstuse toodang Eestis 2020. juuniga võrreldes 10%, Lätis 10,9% ning Leedus lausa 21,2%.

Juunis, nagu ka eelmistel kuudel, registreeriti positiivne aastane kasv peaaegu kõigis tööstuse alamsektorites ning enamikes tootmismahtudes on see juba ületanud COVID-19 eelse kõrgpunkti. Tootmismahtude kiire kasv on olnud üks teguritest, mis on aidanud kaasa ka üldisele majanduse elavnemisele Balti riikides. Siiski on COVID-19 delta tüve levik Kagu-Aasia riikides ja ka Hiinas avaldanud negatiivset mõju Baltikumi tööstustele ja sadamategevusele ning ülemaailmsed tööstus- ja tarneahela probleemid võivad hiljem sel aastal veelgi teravneda. See viitab sellele, et taastumistsükkel ja tööstuse kasv maailmas võiks jätkuda vähemalt 2022. aasta alguseni ning see on Baltimaade tootjatele hea uudis.

Ka jaekaubandus Baltikumis on tagasi jõudnud endisele tasemele. 2021. aasta juunis oli Eestis jaekaubanduse käive püsivhindades 12,2% suurem kui aasta varem, samas kui Leedus ja Lätis oli see vastavalt 15,3% ja 5,9% suurem. Baltikumi kaubanduse kasvu on soodustanud nii teenuste piiratud kättesaadavus ja majanduslikud toetusmeetmed kui ka suhteliselt hea olukord tööturul, mille tulemusel elanike sissetulekud jätkuvalt kasvavad. Samal ajal on Balti riikide kodumajapidamised ja ettevõtted COVID-19 pandeemia ajal oluliselt suurendanud oma hoiuseid kommertspankades, mis võib aasta teises pooles tarbimisele hoogu juurde anda.

Piirangutel on jätkuvalt oluline mõju mõningatele teenindussektoritele, näiteks hotellidele, restoranidele ning meelelahutusele. COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud on takistanud ka rahvusvahelisi reise ning välisturistide arv on 2021. aastal endiselt üle 80% madalam kui 2019. aastal. Seega on suvine välisturismi hooaeg 2021. aastal isegi nõrgem kui see oli 2020. aastal. Siiski, teistes teenindussektorites on olukord parem. Kohalik turism kasvab ning COVID-19 ei ole oluliselt mõjutanud näiteks äri- ja IT-teenuste eksporti, mis on jätkuvalt kasvamas. Finantstehnoloogia tööstusharude arendamisel on häid edusamme teinud Leedu ning Vilniusest on saamas järjest enam Balti riikide finantskeskus.

Baltimaade ehitussektorit ei ole viirus oluliselt mõjutanud ning eeldatavasti kasvab see ka 2021. aastal. Riikide meetmed majanduse toetamiseks ning piisavalt kõrge aktiivsus erasektoris, eriti elamute ehitamisel, on aidanud 2021. aasta teises kvartalis kiiresti parandada ehitustegevust. Sektorit piirab peamiselt materjalide puudus ning kasvavad ehituskulud. II kvartalis kasvas ehitusmaterjalide maksumus Baltimaades eelmise aastaga võrreldes keskmiselt 6-11%, kuigi mõnes tootekategoorias, näiteks puitmaterjal puhul, oli kasv oluliselt suurem.

Ehituse arendamise väljavaated lähiaastatel on samuti positiivsed. Aktiivsus Balti riikide kinnisvaraturul on kõrge ja kinnisvarahinnad tõusevad. Alates 2022. aastast hakkavad ELi majanduse elavdamise fondi investeeringud liikuma Baltimaadesse kui Rail Baltica ehitamine peaks eelduste kohaselt hoogu juurde saama.

Hoolimata COVID-19 teisest lainest on Baltikumi tööturu olukord suhteliselt hea. 2021. aasta teises kvartalis ulatus töötuse määr Eestis 6,9%-ni, Lätis 7,9%-ni ja Leedus 7,4% -ni. Euroopa Liidu keskmine on 7,7%. Üldine olukord on aga ebaselge, kuna tööturgu mõjutavad piirangud ning erinevad valitsuse toetusmeetmed.

Nagu ka mujal maailmas on ka Balti riikide majanduse elavnemine langenud kokku inflatsiooni tõusuga, kuid üldine tarbijahindade inflatsioon jääb tagasihoidlikuks. Seda mõjutavad peamiselt välised tegurid, nagu energia ja toiduainete hinnad. Käesoleva aasta juulikuus tõusid Eestis tarbijahinnad 2020. aasta juuliga võrreldes 4,9%, Lätis ja Leedus aga vastavalt 2,9% ja 4,3%. Loomulikult on teatud kaupade ja teenuste hinnad kasvanud palju kiiremini ning ehitusmaterjalide hinnad ei sisaldu tarbijahinnaindeksis.

Tõenäoliselt jätkub tarbijahindade tõus ka 2022. aasta teisel poolel, kuna ülemaailmne hinnatõus kandub üle kodumaistele hindadele. Näiteks on elektri ja maagaasi hinnad Baltikumis viimastel kuudel tõusnud. Külm talv, kuum suvi ja majanduse elavnemine, eriti tööstussektoris, on suurendanud elektrinõudlust. Lisaks on Euroopas sel aastal märkimisväärselt tõusnud süsinikdioksiidi heitkoguse ühikute hinnad, mis muutsid gaasi ja fossiilkütuste energia kallimaks. See ning ülemaailmne tootmise ja logistika endiselt keeruline olukord viitavad sellele, et välised tegurid avaldavad jätkuvalt survet Baltimaade hindadele. Samas viitab tööjõupuudus tootmises, ehituses ja teeninduses veelgi suuremale palgasurvele, mis võib samuti kaasa aidata kõrgemale inflatsioonile teenuste hindades. Praegu jääb teenuste kodumaine inflatsioon madalaks, kuid riskid kiiremaks kasvuks on kindlasti olemas.

Investeeringud ELi fondidest, ülejäänud COVID-19 piirangute kaotamine ja teenindussektori taastumine ning samuti kodumajapidamiste märkimisväärsed säästud ja tugev välisnõudlus toetavad jätkuvalt Baltimaade majanduse taastumist. Ülemaailmne makromajanduslik väljavaade on väga positiivne, kuid globaalset majanduskasvu juhivad praegu enneolematud toetusmeetmed. Samas toovad tõusvad inflatsioonimäärad üha enam kaasa nende toetusmeetmete vähenemise ning eelarvepuudujäägi vähendamine Baltikumis võib olla valusam kui praegu arvatakse. Samal ajal on ELi eelarve-eeskirjad peatatud 2023. aastani ning Balti riikide majapidamised on COVID-19 pandeemia ajal kogunud märkimisväärseid rahalisi vahendeid, mis võivad piirangute leevendamisel majandusse voolata. Samuti hakkavad järgmisel aastal Baltimaadesse liikuma ELi majanduse elavdamise fondi investeeringud ning kui piirangud leevenduvad, võivad teenindussektorid anda SKP-le ühekordse 3-4% tõusu.

COVID-19 pandeemia on jätkuvalt risk majandusele, kuigi teiste riikide kogemus näitab, et vaktsiinid vähendavad oluliselt raskete põdemiste ja suremuse riski. Kahjuks on vaktsineeritus Baltikumis üks Euroopa madalamaid ja jääb naaberriikidest palju maha, mistõttu on sügisel võimalikud uued viirusepuhangud ja majanduslikud piirangud.

Loodetavasti hakkab pandeemia siiski lõppema ja maailmamajandus kasvab kiiresti, kuid see saavutatakse väga ulatuslike toetusmeetmete abil. Samas on teenindussektoris märkimisväärne taastumispotentsiaal, kuid kasvav inflatsioon sunnib keskpanku ja valitsusi üha enam toetusmeetmeid vähendama. Samal ajal on elektrikaupade, ehitusmaterjalide ja mõnede muude kestvuskaupade tarbimine praegu väga suur ja võib teenindussektori taastumisel väheneda. Ebakindlus tarnete osas sügisel ja ka talvine ostuperiood sunnib kauplejaid esitama suuremaid tellimusi kui vaja. Lühiajalises perspektiivis suurendab see nõudlust veelgi ja süvendab pakkumisprobleeme ning tööstustellimused kasvavad jätkuvalt. Seega, võtab ülemaailmse tootmis- ja tarnesüsteemi normaliseerimine aega ning see võib juhtuda alles järgmisel kevadel. Varude tase võib taastuda aga järgmisel aastal, mis võib omakorda tähendada nõudluse vähenemist ülemaailmses tööstuses.

Globaalse tööstustsükli võimalikust aeglustumisest selle aasta lõpus, aga ka järgmise aasta alguses, annab märku juba Hiina tootjate langus viimastel kuudel ja laenuimpulsi aeglustumine. Viimastel aastatel on see andnud märku globaalse tootmisnõudluse nõrgenemisest järgmise 9-12 kuu jooksul. Samuti vähendatakse meetmeid arenenud majanduse toetamiseks, nii et palkade inflatsiooni ülekuumenemise oht tundub praegu väike. Siiski ei saa täielikult välistada pikemat inflatsiooniperioodi, mis võib sundida keskpanku oma toetusmeetmeid järsumalt piirama. Hetkel pole põhjust arvata, et kasv Balti riikides ei jätku. Kasv siiski kindlasti aeglustub, mis tuleneb väga kõrgest kasvumäärast, kuid 2022. aasta majanduskasvu prognoosid Baltimaades võivad veel osutuda liiga optimistlikeks.