Baltikumis kasv aeglustub

Vaatamata maailmakaubanduse vähenemisele ja maailmamajanduse aeglustumisele kasvab Balti regioon endiselt kiiremini kui euroala tervikuna. Leedus ja Eestis kasvas SKP 2019. aasta esimese kolme kvartali jooksul aastases võrdluses 3,9–4,3%, samal ajal kui Lätis langes kasv 2,5%-ni. Selle põhjuseks on ennekõike riigisisesed tegurid ja ühekordsed negatiivsed sündmused, nagu näiteks kehvad ilmastikuolud energiasektori jaoks, puiduhindade langus, transiitkaupade mahu vähenemine, rangem fiskaalpoliitika ning piiriülese alkoholikaubanduse vähenemine aktsiisi langetamise tõttu Eestis. Mõni nendest teguritest mõjutab Läti majanduskasvu ka 2020. aastal ning seetõttu jääb Läti tõenäoliselt ka edaspidi Leedust ja Eestist maha.

Balti riikide majanduskasvu tõukasid 2019. aastal tagant suur sisenõudlus, põllumajandussektori taastumine 2018. aasta nõrkadest tulemustest ning ekspordisuunitlusega teenused. Euroopa tootmissektoris valitseva majanduslanguse, USA ja Hiina vahelise kaubanduskonflikti ning maailmakaubanduse vähenemise mõju on üha enam tunda tootmissektoris ja kaupade ekspordis. Tootmissektori tulemused on aga nõrgale väliskeskkonnale vaatamata oodatust paremad.

Samal ajal Balti riikide majanduskliima halveneb. See ilmneb ennekõike Eestis, mis on Soome ja Rootsi aeglustuvast majanduskasvust rohkem mõjutatud kui teised Balti riigid. Olukorra halvenemist on praegu märgata ennekõike tööstussektoris, kuigi Leedu konjunktuur on endiselt üks euroala tugevamaid. Halveneva ärikliima tõttu aeglustub 2020. aastal Balti riikide SKP kasv, kuid praegu ei ole põhjust suurt kriisi karta. Enamik maailmamajanduse näitajaid on kaugel muret tekitavast tasemest ning Balti riikide majandus on palju stabiilsem kui kümme aastat tagasi – väliskaubandus on tasakaalustatud, riigisiseseid laene rahastatakse kodumaistest hoiustest ning kinnisvarahinnad on võrreldes palkadega märkimisväärselt madalamal tasemel kui enne kriisi.