Eksportijad tajuvad välisnõudluse vähenemist

Üleilmse makromajanduskeskkonna ebasoodne olukord on kõige rohkem tunda tootmissektoris ja kaupade ekspordis. Siiski oli Baltikumi tööstussektori kasv 2019. aastal märkimisväärselt suurem kui teistes euroala riikides, mis näitab, et Balti riikide tootjad on endiselt konkurentsivõimelised. On aga ebatõenäoline, et tööstus suudab ka 2020. aastal välisnõudluse vähenemise kiuste kasvamist jätkata. Uute tööstustellimuste maht on märkimisväärselt vähenenud ning 2019. aasta teises pooles hakkasid Balti riikidest eksporditud kaupade mahud võrreldes 2018. aastaga vähenema. Seda on kõige selgemini näha Eestis – tõenäoliselt tänu riigi tihedatele sidemetele Soome ja Rootsi majandusega –, kuid sarnast dünaamikat võib täheldada ka Lätis ja Leedus.

2019. aasta jaanuarist novembrini suurenes Leedu tootmismaht võrreldes 2018. aasta sama perioodiga 4,3% võrra ning Eestis ja Lätis vastavalt 2,7% ja 2,5%. Suhteliselt heade tulemuste taga on aga 2019. aasta tugev esimene pool. Novembris kasvas ainult Leedu tootmismaht 2,6% võrra, samas kui Lätis vähenes see 0,6% ja Eestis 3,5% võrra. Metalltoodete ja elektriseadmete, aga ka arvutite ja optikaseadmete tootmine olid endiselt kõige kiiremini kasvavad tööstused Balti riikides: 2019. aastal ületas tootmismahu kasv pea kõikides Balti riikides 10%. Teiste sektorite tulemused olid aga kehvemad ning 2019. aastal oli vähenenud tootmismahuga sektoreid rohkem kui neid, mille maht suurenes. Hea uudis on see, et tootmismahu vähenemine oli pea kõigis sektorites suhteliselt väike ning nende sektorite puhul ei saa rääkida tõsisest kriisist, olgugi et puidutöötlemissektor seisab hindade järsu languse ja kahjurite leviku tõttu silmitsi kõige keerulisema olukorraga alates 2008. aasta kriisist. Baltikumi tootmistööstust mõjutab ka 2020. aastal väike välisnõudlus ning on karta, et tootmismahu kasv ei küündi üle 2%.

Samal ajal on IT- ja äriteenuste eksport endiselt kõige kiiremini kasvavad sektorid Balti riikides. Neid tõukab tagant üleilmne nõudlus ning nad on seni jäänud tootmissektori ja maailmakaubanduse aeglustumisest ning kaubandussõdadest puutumata. Selle tulemusena kasvab IKT-teenuste eksport ka edaspidi üle 10% aastas ning kõige suurem katsumus, millega see tööstusharu silmitsi seisab, on tööjõupuudus. Lisaks IT-teenustele kasvab Leedus kiiresti ka autoveoteenuste eksport, samal ajal kui Lätis langes transiitliikluse maht 2019. aastal järsult ning raudteevedude maht on madalaimal tasemel alates 2002. aastast. Selle põhjus peitub Venemaa sadamate suurenevas mahutavuses ja Euroopa madalates söehindades, ning tööstuse pikaajalised väljavaated on endiselt väga kehvad.