Sisetarbimine toetab endiselt majanduskasvu

Sisetarbimine on endiselt üks Baltikumi majanduskasvu peamisi põhjusi. Aasta viimastel kuudel aeglustus aga iga-aastase jaemüügi kasv eurodes võrreldes 2019. aasta esimese poole 6–8%-ga 4–5%-ni. Kasvumäärad on langenud kõige kiiremini Lätis, osaliselt alkoholimüügi vähenemise tõttu, mille põhjustas aktsiisimäärade langetamine Eestis. Samal ajal on Balti riikides tarbimine endiselt suur, töötus väheneb ning keskmised palgad kosusid 2019. aastal umbes 8% võrra. Tarbijahindade inflatsioon on samuti mõõdukas, jäädes vahemikku 2–3%.

Siiani ei ole Läti aeglane majanduskasv ja Balti riikide ärikliima halvenemine tööturule olulist mõju avaldanud ning palgakasv on jäänud eelmiste aastate tasemele. Viimaste kuude jooksul on aga Balti riikide tööstus- ja ehitussektori tööhõivega seotud ootused pisut vähenenud, mis viitab sellele, et 2020. aastal väheneb töötus aeglasemalt kui varem ning seetõttu peaks ka Balti riikide palkade kasv mõnevõrra aeglustuma. Samal ajal valmistavad tööandjatele endiselt peavalu rahvastikunäitajad ja tööealise elanikkonna vähenemine ning palgad jäävad kindlasti ka edaspidi surve alla. 2–3% majanduskasvu juures ei ole aga enam kui 8% palgakasv kindlasti jätkusuutlik. See probleem avaldub eriti tugevasti sektorites, kus tööjõu vanus on keskmisest märgatavalt kõrgem, näiteks tervishoiusektoris või ka tootmissektoris, ning kus on vaja põlvkonnavahetust. See on suur katsumus ka madala palgaga eksportijatele, sest üleilmne konkurents piirab oluliselt ettevõtja võimet kanda palgakasv üle tarbijatele ja klientidele. Ettevõtjad peavad seetõttu tegema lisainvesteeringuid tootlikkuse tõstmisse.

Sisetarbimine ei kasva aga kõigis sektorites. 2019. aastal aeglustus Baltikumis märkimisväärselt ehitussektori kasv, olgugi et see toimus suuresti ELi vahendite kasutamise tsükli kõikumise tõttu, samas kui erasektoris on nõudlus endiselt suur. Sellest annab tunnistust ka Balti riikide kinnisvarahindade suhteliselt järsk tõus, kuid hinna ja tulususe suhtarv on võrreldes palkadega endiselt ajalooliselt madalal tasemel. Kuna ELi vahendite kasutamise tsükkel 2020. aastal aeglustub, on Baltikumi ehitussektori kasv tõenäoliselt üldisest majanduskasvust väiksem. Ehitusmahud on aga endiselt suured ning aeglasem kasv on mõnes mõttes teretulnud, sest tööstusharu on juba ülekuumenemise äärel.