Makromajanduse ülevaade 02/2026

GLOBAALNE ÜLEVAADE

USA majanduskasvu väljavaated on jätkuvalt paranenud

Aastat 2025 iseloomustas USA administratsiooni tegevusest, eeskätt väliskaubanduspoliitikast, tulenenud ebakindlus. Siiski ei ole seni realiseerunud kartused, et tollitariifid mõjutaksid oluliselt maailmamajandust ning aasta osutus positiivseks nii globaalsele majandusele kui ka finantsturgudele. Ka uus aasta on alanud positiivselt, kuna USA kasvuprognoose on korrigeeritud ülespoole, aktsiahinnad on finantsturgudel jätkanud tõusu ning nii arenenud kui ka arenevate turgude ettevõtetelt oodatakse 2026. aastal kahekohalist kasumikasvu.

Seni ei ole ei heitlik USA välispoliitika, möödunud sügise ajutine valitsuse tegevuse sulgemine ega tööturu jahtumine suutnud USA majanduskasvu rööpast välja lükata. USA tööturunäitajad on alates 2025. aasta kevadest märgatavalt jahtunud, kuid kriisi märke siiski ei ole, kuna palgafond kasvas endiselt heas tempos ning USA tarbijad jätkasid aasta lõpus aktiivset kulutamist.

Alates 2025. aasta algusest on tehisintellekti ja sellega seotud taristu investeeringud USAs märgatavalt kiirenenud, kompenseerides teiste segmentide nõrgemaid investeeringuid. Tehisintellekti mõju majandusele ja finantsturgudele on osutunud positiivsemaks, kui aasta tagasi oleks osatud oodata. Samas peetakse mõju SKP kasvunumbritele praegu suhteliselt tagasihoidlikuks, kuna investeeringutega koos on kasvanud ka arvutite, mikrokiipide ja teiste seotud kaupade import. Seepärast on eelkõige just tarbimine jäänud USA kasvu peamiseks veduriks. Ühtlasi muudab IT-ettevõtete suur osakaal finantsturgudel USA eriti tundlikuks tehisintellekti arengutega seotud kõikumiste suhtes.

USA majanduskasvu võib 2026. aasta esimesel poolel täiendavalt toetada nii eelmise aasta valitsusasutuste sulgemise tõttu edasi lükatud kulutuste realiseerumine kui ka fiskaalmeetmed, sest jõustumas on mitu maksumuudatust. USA majanduskasvuks 2025. aastal hinnatakse umbes 2,2% (2024. aastal oli see 2,8%). Sarnast kasvutempot oodati USAs ka enne imporditariifide kehtestamist. 2026. aastal prognoositakse SKP kasvu umbes 2,4%. Tähelepanuväärne on, et see ületab aasta tagasi tehtud prognoose (toona umbes 2,0%).

Euroala alustab uut aastat optimistlikult, kuid kasvutõkked püsivad

Kuigi maailmakaubandus kasvas USA imporditariifidest hoolimata stabiilselt, jäi arenenud riikide töötleva tööstuse olukord suhteliselt hapraks. Ehkki möödunud aasta jooksul tingimused paranesid, oli euroala tootjate meeleolu 2026. aasta alguses endiselt kergelt negatiivne. Samas hakkasid euroala tööstuses ilmnema ka positiivsed trendid ja näiteks toodang on kasvanud aastavõrdluses alates eelmise aasta veebruarist (viimastel kuudel keskmiselt 1–2%). Üldiselt oli teenindussektor see, mis hoidis rahaliidus positiivset ärimeeleolu kogu eelmise aasta vältel ning ka selle aasta alguses.

Euroala majandus säilitas 2025. aasta teisel poolel mõõduka, kuid stabiilse kasvu. SKP kasvas kvartalivõrdluses 0,3% ja aastavõrdluses 1,3%. Kogu aasta lõikes oli euroala kasv ligikaudu 1,5%. See tulemuseks on märksa parem kui eelmise aasta alguses oodati, mil SKP kasvuks prognoositi umbes 1%. Kuigi Saksamaa majandus jäi euroala keskmisele alla, naasis see 2025. aastal pärast kaheaastast pausi kasvule ning tõusis aasta kokkuvõttes 0,2%. Eelarveline stiimul ja taristuinvesteeringud võivad tõsta Saksamaa kasvu 2026. aastal ligi 1% juurde. Saksamaa eelarvedefitsiit peaks järgmise kahe aasta jooksul kerkima 3,5–4,0%ni SKPst, mis oleks kõrgeim tase aastakümnete jooksul, kui arvestada kriisiperioodidest väljaspool olevaid perioode.

Bloombergi küsitletud analüütikute hinnangul aeglustub euroala majanduskasv 2026. aastal 1,2%ni. Majandusandmed viitavad, et möödunud aastal ei toimunud maailmamajanduses midagi erakordset ning seni on suurema osa imporditariifide tõusust enda peale võtnud USA ettevõtted ja tarbijad. Sellegipoolest tähendavad USA peamiste kaubanduspartnerite suhtes kehtestatud uued kahekohalised imporditariifid, kasvanud geopoliitilised riskid ning ebakindlus Ameerika poliitilise kursi ümber, et tähelepanelikkus on jätkuvalt hädavajalik.

Euroala tootjad kaotavad järk-järgult positsiooni konkurentsis Hiina eksportijatega. 2025. aastal ületas Hiina kaubandusbilansi ülejääk ülejäänud maailmaga esimest korda ajaloos 1 triljoni USA dollari piiri, hoolimata kasvavast protektsionismist igal pool maailmas. Euroala eksport Hiinasse on viimase kolme aasta jooksul valdavalt vähenenud. Samal ajal on import Hiinast alates 2024. aasta keskpaigast kasvanud, laiendades euroala kaubandusdefitsiiti.

Suuremad keskpangad võtavad äraootava hoiaku

Euroalas langes inflatsioon 2026. aasta alguses alla EKP 2% eesmärgi (jaanuaris 1,7%). Baasinflatsioon, mis kajastab tarbijahindade muutust ilma toidu ja energiata, aeglustus samuti madalaimale tasemele alates 2021. aasta sügisest, mil inflatsioon alles hakkas kiirenema (jaanuaris 2,2%). USAs on inflatsioon püsinud viimased poolteist aastat vahemikus 2,5–3,0%, baasinflatsioon on ligikaudu 2,5%. Nii euroalas kui ka USAs oodatakse, et inflatsioon püsib kogu selle aasta jooksul praeguste tasemete lähedal.

Imporditariifide mõju USA inflatsioonile on seni olnud suhteliselt piiratud ega ole käivitanud uut hinnatõusu lainet. See võimaldas USA Föderaalreservil möödunud aasta lõpus dollari intressimäärasid edasi langetada. Selle aasta alguses, kui riskid USA tööturul ja inflatsioonidünaamikas näisid paremini kontrolli all, muutus FED hoiaku poolest siiski karmimaks ning loobus intressimäärade muutmisest jättes need vahemikku 3,50–3,75%. Sel aastal oodatakse veel kahte täiendavat 0,25 protsendipunkti suurust intressilangetust, millest esimene on tõenäoliselt mitte varem kui juunis.

Euroopa Keskpank on jätnud intressimäärad muutmata viis järjestikust istungit, jättes intressi alates eelmise aasta juunist 2% tasemele. EKP edasised otsused sõltuvad viimastest majandusandmetest, kuid investorid ei oota euroalas sel aastal enam intressimuudatusi. Varasemad intressilangetused on aidanud elavdada laenutegevust ja suurendanud ettevõtete võlakirjade emiteerimist, kusjuures laenamine nii ettevõtete kui ka leibkondade poolt on euroalas kasvanud. Samas on EKP seni eiranud tugeva euro survet inflatsioonile (dollarites kaubeldavad imporditooted muutuvad eurodes odavamaks) ning selle negatiivset mõju kohalike ettevõtete konkurentsivõimele. Euro edasine tugevnemine võiks panna EKP uuesti kaaluma intressimäärade langetamise võimalust.

Investorid usuvad, et EKP intressilangetuste tsükkel on lõppenud ning järgmine liikumine aastatel 2027–2028 on tõenäoliselt ülespoole. Seda uskumust peegeldavad ka laenajate praegused intressimäärad: 6 kuu euribor on viimastel kuudel stabiliseerunud vahemikus 2,10–2,15%, mis on EKP hoiuseintressist kõrgem.

BALTIKUMI ÜLEVAADE

Eesti majandusväljavaated on muutunud helgemaks

Eesti majandus lõpetas 2025. aasta oluliselt helgemas toonis võrreldes eelmise aasta algusega. 2025. aasta IV kvartalis oli SKP aastakasv 1% ning juhtivad majandusnäitajad viitavad veel jätkuvale paranemisele. Nii tegelikud andmed kui ka ettevõtjate küsitlused osutavad positiivsele dünaamikale ekspordile orienteeritud Eesti töötlevas tööstuses. Statistikaameti andmetel tõusis Eesti töötleva tööstuse toodang 2025. aasta detsembris kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta veebruarist; taastumist vedasid arvutite ja elektroonika, metalltoodete ning puidusektor, mis viitab Skandinaavia piirkonna majandustsükli järkjärgulise paranemise positiivsele mõjule Eesti tööstusele. Euroopa Komisjoni küsitlused näitavad, et Eesti töötleva tööstuse ettevõtted on eksporditellimuste suhtes kõige optimistlikumad alates 2022. aasta lõpust, mis viitab edasisele kasvuruumile Eesti tööstuses ja ekspordis.

Samas püsib sisenõudlus nõrk ning oli kogu 2025. aasta IV kvartali vältel sisuliselt muutumatu. Jaemüüki pidurdas toidukaupade segment ning ka mitte-toidukaupade segmendis oli kasvuruum piiratud. Värskeimad tarbijaküsitlused näitavad aga, et tarbijate optimism on jõudnud kõrgeimale tasemele alates 2025. aasta maist. Seega on Eesti tarbijad muutumas  üha optimistlikumaks nii oma finantsväljavaadete kui ka Eesti majanduse perspektiivi suhtes. Seepärast on tõenäoline, et sisenõudlus hakkab edaspidi Eesti majanduse taastumisele rohkem kaasa aitama.

Prognoosime, et 2026. aastal kasvab Eesti SKP 2,3%, mida toetavad nii eksport kui ka sisenõudlus. Ootame, et palgad kasvavad 2025. aastaga võrreldes 5,7% ning inflatsioonimäär on ligikaudu 3%.

Läti majandustsükkel jätkab paranemist

Pärast aasta nõrka algust paranes Läti majandustsükkel 2025. aasta teisel poolel märgatavalt, luues eeldused 2026. aastal edasiseks paranemiseks.

Läti töötlev tööstus, mis on tugevalt seotud eksporditurgudega, lõpetas 2025. aasta kindlal pinnal: 2025. aasta IV kvartalis kasvas tootmismaht 6,4% võrreldes 2024. aasta sama perioodiga. Kasvu toetasid peamised tööstusharud: puit, saematerjal, mööbel ja metallitöötlus. Läti mööblitööstus (+6,8% a/a 2025. a IV kv) ja puidutööstus (+5% a/a 2025. a IV kv) saavad kasu soodsamast intressikeskkonnast euroala ja Skandinaavia peamistel eksporditurgudel. 2025. aasta lõpetasid positiivselt ka tariifitundlikud sektorid, nagu arvuti- ja elektroonikatooted ning elektriseadmed: arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmismaht kasvas peaaegu 20% võrreldes 2024. aasta IV kvartaliga, trotsides seega tariifiriske. Lisaks kasvas mittemetalliliste mineraaltoodete (tsement) sektori toodang 14% võrreldes 2024. aasta sama perioodiga, mis viitab tsüklilisele paranemisele Läti ehitussektoris, mis on samuti üks peamisi soodsamast intressikeskkonnast võitjaid.

Läti sisenõudlus vahetas 2025. aasta teisel poolel selgelt käiku: jaemüük kasvas 2025. aasta III ja IV kvartalis vastavalt 3,5% ja 2,9% aastavõrdluses. Jaekaubanduse tõusu veab jätkuvalt tsüklilisem mitte-toidukaupade segment, kus müük kasvas 2025. aasta IV kvartalis 4,4% a/a. Näeme jätkuvalt märke madalamate intressimäärade positiivsest mõjust Läti sisenõudlusele, mida ilmestab hästi IKT- ja elektriliste kodumasinate segmentide järsk taastumine, kus müük oli 2024. aasta IV kvartaliga võrreldes vastavalt 13% ja 10% kõrgem.

Inflatsioon on sisenenud aeglustumisfaasi: aastane inflatsioon aeglustus 2025. aasta detsembris 3,5%ni ehk madalaimale tasemele viimase 9 kuu jooksul, kuna madalamad globaalsed energiahinnad pehmendasid kõrgemate küttehindade mõju. Desinflatsioon on eriti nähtav transpordis, kus madalamad globaalsed naftahinnad tõid kaasa transpordihindade 0,6% aastakasvu. Teenuste inflatsioon ja kõrgemad palgad on jätkuvalt inflatsioonimäära peamine vedur, püsides ligi 6% tasemel.

Eeldame, et 2025. aasta teise poole positiivne hoog kandub üle ka 2026. aastasse. Prognoosime, et Läti SKP kasvab sel aastal 2%, mida veavad nii ekspordile orienteeritud kui ka sisenõudlusest sõltuvad sektorid. Ootame, et keskmine palk kasvab 2026. aastal 6,5%, mida toetavad tugevam majandustsükkel, suurem tööjõunõudlus ja tööjõupuudus. Inflatsioonimääraks prognoosime 2026. aastal 2,3%, mida veavad peamiselt kõrgemad palgad ja seeläbi teenuste hinnakasv.

Leedul jagub veel kasvuruumi

Leedu majandus lõpetas 2025. aasta 2,5% SKP aastakasvuga neljandas kvartalis ning kogu aasta SKP kasvuks kujunes 2,7%. 2025. aasta lõppu iseloomustas suurenev lahknevus stagnatsiooni sisenenud ekspordile orienteeritud töötleva tööstuse ning jaemüügi, ehitus- ja kinnisvarasektorite jätkuvalt dünaamilise kasvu vahel. Samas näeme üha rohkem tõendeid, et töötlev tööstus on suure tõenäosusega jõudnud põhja. Seda osaliselt tänu väetisetootmise taastumisele, mis peatati suvel EL-i väetiseturu ebasoodsate tingimuste tõttu. Viimased Leedu töötleva tööstuse ettevõtete küsitlused näitavad, et tootmisettevõtted on eksporditellimuste suhtes kõige optimistlikumad alates 2023. aasta aprillist, mis viitab uue tõusutsükli võimalusele Leedu tööstuses.

Sisenõudlus on olnud ja püsib vastupidav, kusjuures üldist kasvu veab jätkuvalt tsüklilisem mitte-toidukaupade jaemüügi segment. Ehitus- ja kinnisvarasektor näitavad samuti tugevaid kasvunumbreid, kuid üha enam viiteid osutab, et kinnisvaratsükkel on jõudnud küpsemasse faasi, sest kasv püsib jõuline, kuid mõnevõrra aeglasem kui 2025. aasta alguses.

Prognoosime, et 2026. aastal kasvab Leedu SKP 3%, mida toetavad nii eksportivad sektorid (transport ja töötlev tööstus) kui ka sisenõudlusest sõltuvad valdkonnad. Pensionireform lisab hoogu juba niigi kuumale jae- ja kinnisvarasektorile. Ootame, et keskmine palk kasvab sel aastal 7,5%, mida veavad miinimumpalga 11% tõus ning tugev majandustsükkel. See toetab aga omakorda ka inflatsiooni: hinnanguliselt tuleb inflatsioon 3,4% vaatamata globaalsete toormehindade mõõdukale jahtumisele, sest kõrgemad palgad survestavad teenuste hindu ülespoole liikuma.