Makromajanduse ülevaade 11/2026

Balti makromajanduse ülevaade

Kokkuvõte

Balti riikide majandustulemused on 2026. aasta lõpusirgel tugevamad kui kunagi varem alates 2022. aasta energiašokist. Leedu majandus kasvas 2026. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,9% – mis on kiireim kasvutempo viimase 2,5 aasta jooksul – ning Läti majandus 3,5%, mis oli parim tulemus viimase nelja aasta jooksul. Mõlemad riigid jõudsid majanduskasvu tempo poolest ELi kuue kõige kiiremini kasvava riigi hulka. Euroala kasv oli 1,2%. Eesti majandus on kasvanud kaheksa kvartalit järjest (1. kvartalis 2,7%, 2. kvartalis 1,8%). Baltikumi kasvu taga on sisemised tegurid: 4–10-protsendine palgakasv ületab inflatsiooni, jaemüügi maht on Leedus rekordiliselt kõrge ja Lätis 18,5 aasta kõrgeimal tasemel. Samuti on Leedus teise pensionisamba säästude väljavõtmine alates aprillist märgatavalt kiirendanud autode, mööbli ja kestvuskaupade ostmist.

Tööstus on kriisist välja tulnud. Läti ja Leedu tööstustoodang jõudis augustis kõigi aegade kõrgeimale tasemele, kasvades kuue kuu jooksul vastavalt 6,7% ja 6,4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eesti toodang on endiselt umbes 2% madalam kui eelmisel aastal, kuid langus on peatunud ning tööstusettevõtete kindlustunne oma piirkonna peamistel eksporditurgudel on viimase kolme aasta parim. Tööstuse jaoks on praegu takistuseks pigem kulud kui nõudlus. Iraani sõda on sel sügisel põhjustanud teise energiahinnatõusu: mootorikütused on 35–41% kallimad kui aasta tagasi, Euroopa gaasihinnad on enam kui kahekordistunud. Kõige tugevamini tunneb seda mõju Leedu, kus inflatsioon on 6,1% ehk viimase kolme aasta kõrgeimal tasemel. Läti (3,0%) ja Eesti (3,1%) on toiduhindade languse tõttu paremas positsioonis. EKP on tõstnud hoiuseintressimäära 2,5%ni, mille tulemusel on 3-kuu euribor tõusnud 2,0%lt jaanuaris 2,6%ni septembris.

Oma septembri prognoosides tõstame 2026. aasta SKP kasvuprognoosi Lätis (2,2%) ja Eestis (2,3%), jätame Leedu prognoosi 2,9% juurde ning alandame 2026. aasta inflatsiooni prognoosi kõigis kolmes riigis (Leedus 5,3%, Lätis 3,6%, Eestis 3,6%).

Eesti

Eesti majanduse taastumine on reaalne ja laiapõhjaline. SKP kasvas 2026. aasta esimeses kvartalis aastaga võrreldes 2,7% – see oli kiireim kasv alates 2022. aasta esimesest kvartalist – ning teises kvartalis 1,8%, mis oli kaheksas järjestikune kasvukvartal pärast kolme tagasilanguse aastat; teine kvartal oli EL-i keskmiste seas (jagatud 13. koht), kuid ületas euroala taset.. Kuna Eesti majandususalduse uuringut praegu ei avaldata, tuginetakse selles osas kindlatele andmetele ja Eesti peamiste eksporditurgude uuringutele.

Eesti tööstustoodangu langus on peatunud, kuid olukord ei ole veel pöördunud. Augustis oli toodang kuue kuu trendi põhjal 1,8% madalam kui aasta tagasi, paranedes juulis saavutatud madalaimast tasemest (−2,2%), ning juuli (+1,0%) ja augusti (+1,2%) kuunäitajad olid esimesed, mis ületasid eelmise aasta taset alates jaanuarist. Nõrkus püsib traditsioonilistes, energeetika- ja ehitussektorist sõltuvates tööstusharudes — paberitööstus (−9%, 2,5 aasta madalaim tase), põlevkiviõli rafineerimine (−16%, viie aasta madalaim tase), tekstiili-, mööbli- ja toiduainetööstus (−3,6%, olukord paraneb) — samal ajal kui uuemad, kõrgemate lisandväärtustega tegevusvaldkonnad kasvavad: ravimid (+26%, rekordtase), põhimetallid (+14%, nelja aasta kõrgeim tase), masinad (+11%, 3,5 aasta kõrgeim tase), sõidukid (+10%) ja elektriseadmed (+6%, 4,5 aasta kõrgeim tase). Tsükliliste sektorite kasv on 4,3%, mis on tõusnud kolme kuu taguselt 0,5%-lt; energiamahukate sektorite kasv on püsinud samal tasemel; ning kaitsevaldkonnaga seotud sektorite kasvu pidurdab vaid masinate remondi volatiilne näitaja.

Palgatundlikud tööstusharud on endiselt surve all: tekstiilitööstus (−8,2%), rõivatööstus (−2,4%) ja mööblitööstus (−5,2%) on kõik languses ning neljas töömahukas sektoris on langus keskmiselt 3,3%, kuigi see on märgatav paranemine võrreldes –8,6%-ga kuus kuud tagasi, kui nahatööstus kokku varises. Pärast 2023. aasta kahekohalisi kasvunäitajaid tõusevad tööjõukulud endiselt 6,5% aastas, ning just need sektorid on kaotanud kõige rohkem turuosa odavamate konkurentide kasuks; nende olukorra stabiliseerumine sõltub Soome ja Rootsi mööbli- ja jaemüügiturgudest, mille olukord on praegu paranemas.

Tulevikuperspektiiv tugineb eksporditurgudele, ja selles osas on uudised viimaste aastate parimad. Tööstuse kindlustunne Eesti viie peamise ekspordituru suhtes, mida on kaalutud ekspordi osakaaluga, on tõusnud –13,2 punktilt 2023. aasta detsembris –1,4 punktini 2026. aasta septembris, mis on 3,5 aasta parim näitaja, ning erinevalt Leedust ja Lätist ületab see juba oma pikaajalist keskmist. Eksporditellimuste hinnangud on kasvanud kümne punkti võrra ja tootmisootused on aasta jooksul enam kui kahekordistunud. Soome, mis on kaugelt suurim turg, kogeb laiaulatuslikku tõusu: selle majanduse usaldusindeks on viimase nelja aasta kõrgeim, tööstusettevõtjate kindlustunne on viimase nelja aasta parim, viimase aja tootmismaht viimase viie aasta tugevaim, tellimuste maht on viimase 3,5 aasta suurim ja värbamiskavatsused on kõrgeimad viimase nelja aasta jooksul; ning tõus puudutab nii siseturgu kui ka tööstust — Soome jaekaubanduse kindlustunne on viimase kaheksa aasta kõrgeim ja ehitussektori kindlustunne viimase nelja aasta parim — mis toob tavaliselt kaasa nõudluse Eesti ehitusmaterjalide, mööbli, toiduainete ja vahetoodete järele. Ka Rootsi ja Madalmaad on jõudnud viimaste aastate parimale tasemele ning Saksamaa on saavutanud parima tulemuse viimase kolme aasta jooksul, kuigi Poola tööstus on endiselt nõrk. Kuna elektrienergia hind Eesti hinnapiirkonnas oli septembris keskmiselt 75 eurot/MWh (võrreldes 108 euroga Leedus ja Lätis), on aastatel 2023–2025 Eesti tööstust räsinud kulueelise puudumine.

Eesti jaekaubanduse olukord paraneb kiiremini, kui pealkirjadest võiks järeldada. Augustis olid jaemüügimahud 6,0% kõrgemad kui aasta tagasi ning viimase 12 kuu jooksul on kasv kiirenenud 3,1%-ni, mis on kiireim kasv viimase nelja aasta jooksul, tõstes indeksi kolme aasta kõrgeimale tasemele. Toidukaupade müügimahud on trendi järgi endiselt 1,6% madalamad kui aasta tagasi, kuid langus on igal kuul vähenenud, alates veebruari −4,1%-st (augustis oli müük positiivne), samal ajal kui mittetoidukaupade müügimaht on trendina kasvanud 3,7% ja augustis 8,0% — leibkonnad, kes olid toidukaupade ostmisel kokku hoidnud, on naasnud mitteesmatarbekaupade ostmise juurde. Kauplusetüüpide lõikes avaldatakse andmeid vaid kuni 2025. aasta detsembrini, mil arvutite ja telekommunikatsiooniseadmete kauplused ning apteegid saavutasid rekordtaseme. Majanduse põhinäitajad on märkimisväärselt paranenud: tööjõukulud tõusid teises kvartalis 6,5%, samal ajal kui inflatsioon oli augustis 1,3% ja septembris 3,1%, seega kasvavad reaalpalgad 3–5% – see on Balti riikide suurim kasv –, töötus on langenud 6,6%-ni võrreldes eelmise aasta sama perioodi 7,8%-ga ning toiduainete hinnad langevad.

Ilma kindlustunde uuringuta näitavad ehitusstatistika andmed, et sektor on stabiliseerunud madalal tasemel. Elamuehituse alustamine oli teises kvartalis nelja kvartali võrdluses 1,1% kõrgem kui aasta tagasi – püsides stabiilsena pärast kahe aasta pikkust langust, kusjuures koosseisus toimus selge muutus: ühepereelamute ehitamine on vähenenud 2,3%, samas kui 3–5-korruseliste korterelamute maht on kasvanud 70% ja jõudnud 1,5 aasta kõrgeimale tasemele, mis on märk sellest, et reaalpalga taastumise tõttu naasevad arendajad korteriturule. Valminud eluruumide maht on stabiilne (trendi järgi +1,9%). Mitteeluhoonete ehitustööde maht on endiselt madal (trendina −4,6%, mis on paranenud võrreldes eelmise aasta sama aja −9,4%ga): tööstushoonete (−22%) ja büroohoonete (−27%) ehitamine on endiselt languses, kuid ladude ehitamine on rekordilisel tasemel (+32%) ja hotellide ehitamine on taastumas — logistika ja turism on esirinnas, tööstusinvesteeringud veel mitte.

Eesti on piirkonna deflatsiooni näide, isegi pärast septembris toimunud kütusehinna järsku tõusu. Üldine inflatsioon langes jaanuari 3,8% tasemelt augustis 1,3%-ni – mis on Balti riikide madalaim tase –, enne kui see septembris tõusis taas 3,1%-ni, kuna mootorikütuste hinnad kerkisid aastaga võrreldes 40,6%. Alusinflatsioon langes jaanuari 3,4% tasemelt 1,4%-ni ja teenuste inflatsioon 5,3%-lt 2,0%-ni, kuna 2025. aasta keskel kehtestatud maksutõusud jäid aastavõrdlusest välja ning toiduainete hinnad on alates juunist langenud (−1,2%). Energiahinnad tõusid 16,8%, kusjuures gaasi hind (+36,9%) tõusis piirkonnas kõige järsemalt, kuid elektri (+6,0%) ja soojusenergia (+2,5%) hinnad tõusid tänu Eesti hinnapiirkonna madalamatele elektrihindadele märksa vähem kui Leedus. Tööstuskaupade (+0,6%), sisustustoodete (−0,2%) ja restoranide (+2,2%) puhul ei ole märgata Iraani sõja mõju; pakettreiside ja lennupiletite hinnad isegi langevad. Kokkuvõttes kompenseerivad energiašoki mõju täielikult maksustamisbaasi muutused, toiduainete deflatsioon ja nõrk hinnakujundusvõime, mistõttu on Eesti leibkondadel piirkonna suurim reaal sissetulekute kasv.

Septembri prognoosis ennustatakse SKP kasvuks 2026. aastal 2,3%, mis on 0,1 protsendipunkti võrra kõrgem kui juunis prognoositud 2,2%, ning 2027. aastal 2,6%, mis jääb samaks. Töötuse määr peaks 2026. aastal olema 6,8% ja 2027. aastal 6,2%, mis on mõlemal juhul 0,2 protsendipunkti madalam kui juunis (7,0% ja 6,4%). Inflatsiooni prognoositakse 2026. aastaks 3,6% (langus 4,0%-lt ehk 0,4 protsendipunkti võrra) ja 2027. aastaks 2,7% (langus 3,0%-lt ehk 0,3 protsendipunkti võrra). Palgakasvu prognoositakse 2026. aastal 5,8% ja 2027. aastal 5,5% – mõlemad näitajad jäävad samaks. Kinnisvarahindade kasvuks prognoositakse 2026. aastal 6,6% (muutumatu) ja 2027. aastal 7,8% (mis on 0,3 protsendipunkti kõrgem varasemast 7,5% prognoosist).

Väljavaade. Eesti majanduse taastumine peaks 2027. aastal laienema. Tööstustoodang peaks aastavahetuse paiku muutuma positiivseks, saavutades 2027. aasta esimesel poolel Soome ja muu ekspordituru suure nõudluse tõttu väikese ühekohalise kasvu, kuigi energia- ja ehitussektorid jäävad maha. Jaekaubandus on piirkonnas kiireima kasvupotentsiaaliga sektor, kus müügimaht kasvab 2027. aasta keskpaigaks 3%-lt 4–5%-ni, kuna reaalpalgad suurenevad 3–5% ja toiduainete hinnad langevad. Ehitussektor peaks taastuma siiski aeglaselt ning tõenäoliselt ei anna see SKP kasvule märkimisväärset panust enne 2027. aasta teist poolt. Peamised ajastust mõjutavad riskid on Euribori tõus ja teine energiakriisi laine.

Läti

Läti majanduse taastumine on kiirenenud. SKP kasvas 2026. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,9% ja teises kvartalis 3,5% – see oli viimase nelja aasta kiireim kasv ning ELis selle kvartali kuues kõrgeim kasvumäär. Sellega on lõpule jõudnud pööre 2023.–2024. aasta majanduslangusest: üheksa järjestikust kvartalit on majandus kasvanud üha kiirenevas tempos, kusjuures teise kvartali kasvutempo oli peaaegu kolm korda suurem kui euroalas. Eurostat on pärast meie augustikuist ülevaadet korrigeerinud Läti majanduskasvu näitajaid ülespoole.

Tööstusettevõtjate kindlustunne (kuue kuu keskmine) oli septembris −3,6, mis on kõrgeim tase viimase nelja aasta jooksul ja märkimisväärselt üle pikaajalise keskmise. Viimase aja tootmismaht on suurim viimase 7,5 aasta jooksul, tellimuste maht viimase nelja aasta parim, eksporditellimused ületavad tavapärast taset ja ebakindlus on madalaim viimase viie aasta jooksul. Kaks näitajat on nõrgenenud: tootmisootused on kümne kuu madalaimal tasemel ja valmistoodangu varud seitsme aasta kõrgeimal tasemel, mistõttu on Eurost at oodata teatavat varude vähendamist. Müügihinna ootused (15,4) on langenud viie kuu madalaimale tasemele, kuid püsivad endiselt märkimisväärselt üle keskmise — Läti tööstus kannab energiašoki tagajärgi edasi vähem agressiivselt kui naaberriigid.

Tööstustoodang jõudis augustis kõigi aegade kõrgeimale tasemele, kasvades viimase kuue kuu jooksul 6,4% – see on kiireim kasv viimase kaheksa kuu jooksul. Kasv on koondunud ekspordivõimelistesse niššidesse: metalltoodete töötlemine (+22%, rekord), kemikaalid (+20%, 4,5-aastane tipp), elektroonika (+20%), masinad (+14%), plastmassid (+12%, rekord) ja toiduained (+8%, rekord). Pidurdavateks harudeks on joogitööstus (−24%), paberitööstus, mootorsõidukid ja puidutööstus, mis on püsinud samal tasemel, olles kooskõlas endiselt tagasihoidliku ehitusnõudlusega Euroopas. Tekstiilitööstuse ja muude transpordivahendite tootmise andmetes esineb statistilisi katkestusi, mistõttu on need sektorirühmadest välja jäetud. Makromajandusliku tundlikkuse seisukohalt kasvavad tsüklilised sektorid 5,8% võrra, mis on endiselt hea tulemus, kuid aeglustub võrreldes kuue kuu taguse 8,8%-ga; energiamahukate sektorite kasv on kiirenenud 0,7%-lt 7,0%-ni tänu keemiatööstusele ja põhimetallidele – energiamahukad tootjad kohanesid kiiresti kevadise šokiga; ning kaitsevaldkonnaga seotud sektorid (metallitöötlus, elektroonika, masinate remont) kasvavad 12% võrra, olles Euroopa taasrelvastumise selgeimad kasusaajad.

Palgatundlikud sektorid näitavad Leedust soodsamat pilti, mis on kooskõlas piirkonna aeglaseima tööjõukulude kasvuga (+4,1% teises kvartalis): rõivatööstus (+5,1%) ja mööblitööstus (+7,5%) kasvavad ning nahatööstus (−8,9%) on ainus selge langusega sektor, mistõttu tekstiilitööstust arvestamata kasvab tööjõumahukas rühm umbes 1% – see pole küll majanduskasvu mootor, kuid ei ole ka enam takistuseks, nagu see oli siis, kui palgad kasvasid kahekohaliste numbritega. Läti kulupositsioon on naaberriikidega võrreldes paranenud ning mööblitööstus saab kasu Rootsi majanduse elavnemisest.

Tööstussektori usaldus Läti peamiste eksporditurgude suhtes (Ühendkuningriik ja Venemaa ei kuulu ELi uuringu alla) on järginud sama tõusutrendi, kuid alustanud madalamalt tasemelt. Ekspordiosakaaludega kaalutuna on usaldusindeks Saksamaal, Rootsis ja Poolas paranenud 2025. aasta veebruari −16,8-lt 2026. aasta septembri −7,9-ni, mis on viimase kolme aasta parim tulemus, kusjuures aastaga on hinnangud eksporditellimustele tõusnud kaheksa ja tootmisootused ligi kuus punkti — kuid koondnäitaja jääb siiski kolm punkti alla pikaajalise keskmise, kuna Saksamaa ja Poola olukord on endiselt madalseisus. Rootsi on tugevaim turg: tööstuse usaldusindeks on kõrgeim viimase 3,5 aasta jooksul ja tootmisootused on kõrgeimad viimase nelja aasta jooksul, mis toetab Läti puidu-, metalli- ja masinate eksporti. Saksamaa uuringu tulemused on viimase kolme aasta parimad, kuid jäävad siiski kaugele alla pikaajalise keskmise, seega on soodne mõju küll olemas, kuid tagasihoidlik, ning Poola jääb teistest maha, olles alla keskmise ja kuue kuu madalaimal tasemel. Nagu Leeduski, on müügihinnaootused kõigil neil turgudel jõudnud 3,5-aastase kõrgeimale tasemele ning Euribori tõus pärast Euroopa Keskpanga kaht intressimäära tõusu tähendab, et eksportijate klientide jaoks muutuvad rahastamistingimused karmimaks.

Jaekaubanduse kindlustunne (kuue kuu keskmine) oli septembris +2,1 punkti — jäädes veidi alla oma pikaajalise keskmise ning olles madalaim viimase kahe aasta jooksul: viimase aja müügimahud on aasta madalaimal tasemel ja ootused alla tavapärase taseme, samal ajal kui hinnaootused on langenud iga kuu alates maist ning ebakindlus on rekordmadalal tasemel. Kauplused ei ole mures; nad lihtsalt ei näe, et olukord kiireneks.

Konkreetsed andmed kinnitavad, et kasv on stabiliseerunud. Kütust arvestamata kasvasid jaemüügimahud augustis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,1% (kuue kuu trendi põhjal) ning indeks on jõudnud 18,5 aasta kõrgeimale tasemele. Koosseis on muutunud: toidukaupade müük kasvab 2,7% – see on kiireim kasv viimase 5,5 aasta jooksul –, kuna toiduainete hinnad on langenud peaaegu 5%, samal ajal kui mittetoidukaupade müük (+5,1%) on rekordtasemel, kuid see on viimase 11 kuu aeglaseim kasvutempo. Esirinnas on veebikaubandus (+11%), spordikaubad ja mänguasjad (+11%), mööbel ja tekstiil (+7%), apteegid (+7%) ning kodukaubad (+7%); raamatud ja ajalehed (−16%), kasutatud kaupade poed, müügiletid ja ehted on kahanemas ning rõivaste (+2%) ja kodumasinate (+5%) müük on jahtunud. Tsükliline rühm (4,6%) ja intressitundlik rühm (6,4%) näitavad kerget aeglustumist – mis on kooskõlas Euribori tõusuga ja Balti riikide aeglaseima palgakasvuga.

See on peamine makromajanduslik tegur: tööjõukulud tõusid teises kvartalis vaid 4,1%, samas kui inflatsioon oli 3,0%, mis tähendab reaalsissetuleku kasvu umbes 1% võrra – piisavalt, et toetada tarbimist, kuid mitte seda kiirendada –, ning töötuse määr püsib stabiilselt 6,9% tasemel. Tarbijate usaldusindeks (−12,9) on veidi alla pikaajalise keskmise, kuigi see on viimase nelja kuu kõrgeim tase: leibkondade rahaline olukord ja nende arvamus majanduse kohta on aasta madalaimal tasemel, kuid tajutav inflatsioon on viimase viie aasta madalaim ja ostukavatsused paranevad. Läti tarbija on ettevaatlik, kuid ei loobu tarbimisest.

Ehitus on Läti hilistsükliline sektor. Usaldusindeks (kuue kuu keskmine) oli septembris −8,5 – endiselt tunduvalt kõrgem pikaajalisest keskmisest, mis on −19,0, kuid see oli aasta madalaim tase: tellimuste maht, viimase aja tegevuste maht ja värbamisplaanid on 1–1,5 aasta madalaimal tasemel, nõudluse puudumist mainivate ettevõtete osakaal on tõusnud 31%-ni (aasta kõrgeim tase) ning hinnaootused (43,8) on viimase 3,5 aasta kõrgeimad. Ehitusprojektide alustamise andmed on veelgi nõrgemad: alustatud uute hoonete maht langes teises kvartalis aastatagusega võrreldes 29% ning nelja kvartali trend (−12,2%) on viimase üheksa aasta madalaimal tasemel. Ühepereelamud (−12%) ja mitteeluhooned (−20,5%, rekordiliselt madalal tasemel alates 2003. aastast, mida juhivad tööstus- ja laoprojektid) on languses, samas kui korterelamud on kasvanud 39% ja on 18 aasta kõrgeimal tasemel. EL-i vahenditest rahastatavate projektide voog on kokku kuivamas ning kõrgemad intressimäärad ja ehitushinnad lükkavad erasektori projekte edasi; ainult korteriarendajad, kes reageerivad elamuhindade 6-protsendilisele tõusule, laiendavad oma tegevust.

Läti inflatsioon on energiašoki ajal olnud märkimisväärselt stabiilne: jaanuaris 2,9%, mais 3,5% (kõrgeim tase) ja septembris 3,0%. Kaks jõudu tasakaalustavad üksteist. Energiahinnad tõusid septembris 17,2% (mootorikütused +35,4%, gaas +16,8%, soojusenergia +9,1%), tõstes eluasemekulusid 7,3% ja transpordikulusid 12,8%; kuid toiduainete hinnad on alates aprillist igal kuul langenud, jõudes −4,8%ni, mis on Balti riikide suurim toiduainete hinnalangus, ning alusinflatsioon on aeglustunud 2,9%ni, kuna teenuste inflatsioon langes 5,0%lt 4,3%ni, samal ajal kui piirkonna palgakasv oli kõige nõrgem. Restoranid (+3,2%), reisijatevedu ja lennupiletite hinnad näitavad kütusekulude piiratud ülekandumist, samas kui tööstuskaupade (+1,1%) ja sisustustoodete (+1,8%) puhul ei ole Iraani sõja mõju põhikaupadele märgatav.

Septembri prognoosis ennustatakse SKP kasvuks 2026. aastal 2,2%, mis on 0,4 protsendipunkti võrra kõrgem kui juunis prognoositud 1,8%, ning 2027. aastal 2,3%, mis jääb samaks. Töötuse määr peaks 2026. aastal olema 6,5% ja 2027. aastal 6,3%, mõlemad jäävad samaks. 2026. aastal prognoositakse inflatsiooniks 3,6%, mis on 0,4 protsendipunkti võrra madalam kui 4,0%, ning 2027. aastal 3,3%, mis on 0,2 protsendipunkti võrra madalam varasemast 3,5%-st. 2026. aastal prognoositakse palgakasvuks 6,5%, mis on 0,1 protsendipunkti võrra kõrgem kui 6,4%, ning 2027. aastal 6,0%, mis jääb samaks. Kinnisvarahindade kasvuks prognoositakse 2026. aastal 6,1% (kasv 0,7 protsendipunkti võrreldes 5,4%-ga) ja 2027. aastal 6,2% (mis on 0,8 protsendipunkti võrra kõrgem varasemast 5,4%-st.)

Väljavaade. Läti majanduse taastumine peaks jätkuma, kuid sektoritevaheline lõhe suureneb. Tööstussektor astub talvele vastu Balti riikide tugevaimas positsioonis ning eeldame, et toodangu kasv jääb 2027. aasta alguseni kestva kuuekuulise trendi põhjal 3–5% juurde, mis on madalam praegusest 6,4%-st, kuna suured varud hakkavad vähenema. Jaekaubandus on pigem stabiliseerunud kui tipptaseme saavutanud ning peaks kasvama 3–4%, kusjuures Euribori tõus aeglustab intressitundlike segmentide kasvu. Erandiks on ehitussektor: kuna alustatud ehitiste maht on viimase üheksa aasta madalaimal tasemel ja tellimuste portfell väheneb, ootame 2027. aastal tegevusmahtude mõõdukat kahanemist, mida pehmendavad uute korterite ehituse alustamine ja EL-i vahenditest rahastatavad taristuprojektid. Peamised negatiivsed riskid on energiahinnad ja nõrgem nõudlus Poolas.

Leedu

Leedu on endiselt piirkonna majanduskasvu eestvedaja. SKP kasvas 2026. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,8% ja teises kvartalis 3,9% – see oli kiireim kasv alates 2023. aasta neljandast kvartalist ning ELis selle kvartali viies suurim kasvumäär. Majandus on kasvanud nüüdseks kolmteist kvartalit järjest, keskmiselt ligi 3% kahe aasta jooksul, mida on toetanud reaalpalga laiapõhjaline taastumine, rekordiline tööstustoodang ning teenindussektor, mis on viimaste aastate parimas hoos.

Tööstussektori kindlustunne (6 kuu keskmine) langes septembris tasemele −7,0 – see vastab pikaajalisele keskmisele, kuid on viimase kümne kuu madalaim tase. Nõrkus peitub tulevikku suunatud küsimustes: tootmisootused on madalaimad viimase 1,5 aasta jooksul ja eksporditellimused viimase viie kuu madalaimal tasemel, samas kui minevikku suunatud näitajad on tugevad – viimase aja tootmismaht ja tellimuste kogumaht on parimad viimase nelja aasta jooksul ning töötajate värbamise kavatsused on tavapärasest märkimisväärselt kõrgemad. Valmiskaupade varud on suurimad viimase 2,5 aasta jooksul ja müügihinna ootused (15,0) on kõrgeimad viimase 3,5 aasta jooksul, ületades pikaajalist keskmist enam kui kahekordselt. Uuring kirjeldab tööstusharu, mis on praegu hõivatud, kannab energiakulusid hindadesse edasi ning on tulevase ekspordinõudluse suhtes ebakindlam.

Tegelikud näitajad on tugevamad. Tööstustoodang (v.a rafineerimine) jõudis augustis kõigi aegade kõrgeimale tasemele, kasvades kuue kuuga võrreldes 6,7%, mis on 1,5 aasta kiireim tulemus võrreldes 0,1%ga jaanuaris. Toiduainete, plasttoodete, elektroonika ja „muu töötleva tööstuse“ toodang on rekordtasemel ning puidu- ja mööblitööstuse toodang on nelja aasta kõrgeimal tasemel; nõrgad kohad on struktuurilised – tekstiil, nahk (rekordiliselt madal tase), farmaatsiatooted ja kemikaalid –, kusjuures masinatööstus (−4,9%) on ainus tsükliline sektor, mille kasvutempo on aeglustunud. Makrotundlikkuse lõikes on tsükliliste sektorite kasv 5,2% (kuus kuud tagasi oli näitaja null), energiamahukad sektorid on pöördunud kuue kuu taguselt −5,9%lt +2,6%le — olles alates juulist esimest korda positiivne pärast Iraani sõja algust, mis viitab sellele, et kevadine hinnatõus avaldas vähem kahju kui kardeti, kuigi gaasi- ja elektrihindade uus tõus kujutab endast riski — ning kaitsevaldkonnale tundlikud sektorid kasvavad 9,5%, mille eesotsas on elektroonika (+22%), mis on taasrelvastumise tsükli püsiv toetaja.

Palgatasemest sõltuvad ja tööjõumahukad tööstusharud on selgelt kõige enam kannatanud piirkonna kiireima palgakasvu tõttu (tööjõukulud +9,6% teises kvartalis): tekstiilitööstus (−7,9%) ja nahatööstus (−19,8%, rekordiliselt madal tase) kahanevad, kuna tootjad kaotavad hinnakonkurentsivõimet, rõivatööstus kasvab vaid madalalt tasemelt ning mööblitööstus (+7,6%) näitab, et tööjõumahukad sektorid võivad ikkagi kasvada, kui nad on integreeritud Skandinaavia ja Saksamaa jaekaubanduskettidesse. Neljas palgatundlikus sektoris on töötasud langenud keskmiselt 3,0% – sama palju kui aasta tagasi –, seega on tegemist pigem pikaajalise survestusega kui kiireneva tendentsiga.

Leedu peamiste eksporditurgude suhtes on tööstusettevõtete kindlustunne viimase pooleteise aasta jooksul järk-järgult paranenud. Kui kaaluda kolme ELi turgu nende osakaalu järgi Leedu ekspordis, on usaldusindeks tõusnud 2025. aasta veebruari madalaimast tasemest −13,3 kuni tasemeni −4,2 2026. aasta septembris — mis on parim tulemus viimase kolme aasta jooksul, kusjuures eksporditellimuste hinnangud on 12 kuu jooksul tõusnud rohkem kui kaheksa punkti võrra ja tootmisootused rohkem kui kuue punkti võrra. Tõusu taga on väiksemad, tsüklilisemad turud: Madalmaad ja Rootsi on jõudnud viimase nelja ja 3,5 aasta kõrgeimale tasemele. Saksamaa majandus on pigem taastumas kui jõudsalt kasvamas: tööstussektori kindlustunne on viimase kolme aasta kõrgeimal tasemel, tellimuste maht, eksporditellimused ja tootmisootused on kõik mitme aasta kõrgeimal tasemel, kuid need jäävad siiski kaugele alla pikaajalise keskmise ning tööjõu värbamise kavatsused on väga negatiivsed. Ühiseks jooneks on hinnad: kõigil neil turgudel on müügihinna ootused 3,5-aasta kõrgeimal tasemel, mis tähendab, et Leedu tarnijad saavad kulusid edasi kanda – kuid ka seda, et Euroopa tööstus on suundumas kõrgemate hindade perioodi ning, arvestades, et EKP hoiuseintressimäär on 2,5% ja 3 kuu Euribor on tõusnud 2,0%-lt jaanuaris 2,6%-ni septembris, ka karmimate rahastamistingimuste poole.

Jaemüügisektori kindlustunne (kuue kuu keskmine) oli septembris +4,4 ehk kõrgem kui pikaajaline keskmine, kuid madalaim kümne kuu jooksul: viimased müügid on kümne kuu madalaimal tasemel ja tellimused tarnijatele on viimase kahe aasta madalaimad, samal ajal kui ootused jäävad keskmisest kõrgemaks ja hinnaootused on langenud kaheksa kuu madalaimale tasemele. Kuigi nõudlus püsib stabiilsena, tunnevad jaemüüjad, kuidas kõrgemad kulud nende kasumimarginaale survestavad.

Tegelikud andmed on palju positiivsemad kui jaemüüjate meeleolu. Jaemüügimahud (v.a kütus) jõudsid augustis rekordiliselt kõrgele tasemele, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8,3%, mis on kiireim kasv 4,5 aasta jooksul, kusjuures toidukauplused kasvasid 2,4% (1,5 aasta parim, millele aitas kaasa toiduainete hindade langus) ja mittetoidukaubad 12,4%. Autode müük on võrreldes eelmise perioodiga kasvanud 34,4% – see on viimase viie aasta kiireim kasv. Kõige paremini toimivad segmendid on autod, meditsiinikaubad (+31 %), muud spetsialiseerimata kauplused (+25 %), ehted (+21 %), internetimüük (+17 %) ja mööbel (+13 %). Kõige nõrgemad on ajalehed, pagariärid, müügikioskid ja tubakakauplused – struktuursed nihked turustuskanalites – ning sõidukite hooldus (–10,6%) ja tanklad (–1,3%), kus kõrged kütusehinnad vähendavad mahtusid.

Pensionireform avaldub kõige selgemalt tsüklilistes ja intressimääradele tundlikes segmentides. Tsükliline rühm kasvab 13,9% (9,0% kolm kuud tagasi) ja intressimääratundlik rühm (autod, mööbel, seadmed, kodumasinad) 17,1% võrreldes 5,0%-ga kuus kuud tagasi – märkimisväärne, arvestades, et Euribor on sel aastal tõusnud rohkem kui poole punkti võrra. Pensionireformile tundlik rühm võtab selle loo kokku ühe lausega: majanduskasv jõudis veebruaris madalaimale tasemele (5,2%), tõusis märtsis veidi ja kiirenes järsult alates aprillist – kuust, mil hoiustajatele laekusid esimesed teise samba väljamaksed –, tõustes sellest alates igal kuul, kuni jõudis juulis 14,9%-ni. Raha pole veel otsa saanud: kavatsused teha suuri oste on suurimad viimase 4,5 aasta jooksul ja oodatavad säästud on rekordiliselt suured.

Tarbijate usaldusindeks (kuue kuu keskmine) oli septembris −0,4 – peaaegu neutraalne, märkimisväärselt kõrgem pikaajalisest keskmisest (−5,5) ning viimase viie kuu kõrgeim tase. Leibkondade rahaline olukord on parim viimase 1,5 aasta jooksul ja tarbijate ebakindlus on rekordiliselt madal (andmed alates 2021. aastast). Seda toetavad ka majandusnäitajad: teises kvartalis tõusid tööjõukulud 9,6% – see on kiireim kasv Balti riikides –, samas kui inflatsioon oli 6,1%, mistõttu reaalpalgad kasvavad endiselt umbes 3% võrra ning töötuse määr langes 6,4%ni. Ainus murekoht peitub makropildis: ootused üldise majanduse suhtes püsivad tublisti alla keskmise ning hinnaootused on kõrgel – tarbijad on oma rahalise olukorraga rahul, kuid muretsevad energiahindade ja geopoliitilise olukorra pärast.

Ehitussektori kindlustunne (kuue kuu keskmine) oli septembris −5,5 – see on kõrgeim tase viimase 18,5 aasta jooksul ja märkimisväärselt kõrgem pikaajalisest keskmisest, mis on −22,3. Ka tellimuste maht on jõudnud 18,5-aasta kõrgeimale tasemele, rekordilised 37% ettevõtetest ei teata ühestki piiravast tegurist ning ainult 16,5 % viitab ebapiisavale nõudlusele – see on madalaim näitaja viimase nelja aasta jooksul ja vähem kui pool tavapärasest tasemest. Piirangud on nihkunud pakkumise poole: hinnaootused (40,6) on viimase 3,5 aasta kõrgeimad ja tööjõupuudus ühe aasta kõrgeimal tasemel. Konkreetsed andmed kinnitavad elamuehituse poolt juhitud majandusbuumi: elamuehituse alustatud projektide arv on nelja kvartali võrdluses rekordiliselt kõrge (+37,9% võrreldes eelmise aastaga, ainuüksi teises kvartalis +19,8%), mille taga on korterelamud (+54%), samal ajal kui mitteelamuehituse alustatud projektide arv kaotab hoogu (+5,1% trendina, ainuüksi teises kvartalis −26%), kuna tööstus- ja kaubandusprojektide arv on vähenemas. Eluasemesektorit toetavad eluasemehindade rohkem kui 7% kasv, pensionivarade väljavõtmine ja endiselt mõõdukad hüpoteeklaenude intressimäärad; kõrgem Euribor ja energiakulud pidurdavad aga erasektori äriprojekte.

Leedus on piirkonna kõrgeim ja endiselt tõusev inflatsioon: üldine inflatsioonimäär tõusis jaanuari 2,8%-lt septembri 6,1%-ni – see on kolme aasta kõrgeim tase – ning erinevalt Lätist ja Eestist ei ole see veel pöördunud. Energia hinnad olid 33,0% kõrgemad kui aasta tagasi: mootorikütuste hinnad tõusid septembri naftahinna järsu tõusu järel 40,2% ja soojusenergia hinnad 39,8%, kuna hinnatõus kandus edasi reguleeritud kaugkütte tariifidesse; eluasemekulud kasvasid 15,0% ja transpordikulud 17,7%. Teine tegur on siseriiklik: teenuste inflatsioon on tõusnud 6,9%ni, kuna tööjõukulud on kasvanud ligi 10%, kergitades alusinflatsiooni 2,5%-lt jaanuaris 3,9%-ni. Tasakaalustavaks teguriks on toiduained, mille hinnatõus jaanuaris (+4,8%) muutus deflatsiooniks (−1,8%), ning kaubad: tööstuskaupade (v.a energia) (+0,8%) ja sisustuse (+1,2%) puhul ei ilmne energiašoki ülekandumist – mõju kandub edasi küttearvete, kütuse, palkade ja mitte tööstuskaupade kaudu.

Septembris prognoositakse SKP kasvuks 2026. aastal 2,9% ja 2027. aastal 2,2%, mis võrreldes juuniga ei ole muutunud. Töötuse määr peaks 2026. aastal olema 6,8% ja 2027. aastal 6,6%, palgakasv aga vastavalt 7,5% ja 6,5% – need näitajad jäävad samuti muutumatuks. 2026. aastal prognoositakse inflatsiooniks 5,3%, mis on 0,5 protsendipunkti võrra madalam kui 5,8%, ning 2027. aastal 3,4%, mis jääb samale tasemele. Kinnisvarahindade kasvuks prognoositakse 2026. aastal 7,5%, mis on 0,4 protsendipunkti võrra rohkem kui 7,1%, ning 2027. aastal 7,1%, mis on 0,1 protsendipunkti võrra rohkem kui 7,0%.

Leedu majanduskasv peaks aeglustuma, kuid jääma piirkonna tugevaimaks kuni aastani 2027. Tööstustoodangu kasv peaks kuue kuu trendi põhjal jätkuma umbes 3–5% tasemel, mis on aeglasem suvisest 6–7% tasemest, ning seda toetavad täis tellimuste portfellid, elav eksporditurg ja kaitsetööstuse nõudlus. Jaekaubandus peaks püsima tugevana, kuid on juba tipptaseme ületanud, aeglustudes umbes 4–6%ni, kuna energiakulud, kõrge inflatsioon ja tõusev Euribor vähendavad reaalpalga ja pensioniväljamaksete positiivset mõju. Ehitussektorit toetavad rekordiline elamuehitusmaht ja taristuinvesteeringud, kuigi kasvavad kulud ja eluasemelaenu intressimäärad aeglustavad tõenäoliselt uute ehitustööde alustamist 2027. aasta teisel poolel. Kui energiahinnad püsivad talve jooksul kõrged, on riskid pigem languspoole kalduvad.

Eesti majanduse taastumine on reaalne ja laiapõhjaline. SKP kasvas 2026. aasta esimeses kvartalis aastaga võrreldes 2,7% – see oli kiireim kasv alates 2022. aasta esimesest kvartalist – ning teises kvartalis 1,8%, mis oli kaheksas järjestikune kasvukvartal pärast kolme tagasilanguse aastat; teine kvartal oli EL-i keskmiste seas (jagatud 13. koht), kuid ületas euroala taset.. Kuna Eesti majandususalduse uuringut praegu ei avaldata, tuginetakse selles osas kindlatele andmetele ja Eesti peamiste eksporditurgude uuringutele.

Eesti tööstustoodangu langus on peatunud, kuid olukord ei ole veel pöördunud. Augustis oli toodang kuue kuu trendi põhjal 1,8% madalam kui aasta tagasi, paranedes juulis saavutatud madalaimast tasemest (−2,2%), ning juuli (+1,0%) ja augusti (+1,2%) kuunäitajad olid esimesed, mis ületasid eelmise aasta taset alates jaanuarist. Nõrkus püsib traditsioonilistes, energeetika- ja ehitussektorist sõltuvates tööstusharudes — paberitööstus (−9%, 2,5 aasta madalaim tase), põlevkiviõli rafineerimine (−16%, viie aasta madalaim tase), tekstiili-, mööbli- ja toiduainetööstus (−3,6%, olukord paraneb) — samal ajal kui uuemad, kõrgemate lisandväärtustega tegevusvaldkonnad kasvavad: ravimid (+26%, rekordtase), põhimetallid (+14%, nelja aasta kõrgeim tase), masinad (+11%, 3,5 aasta kõrgeim tase), sõidukid (+10%) ja elektriseadmed (+6%, 4,5 aasta kõrgeim tase). Tsükliliste sektorite kasv on 4,3%, mis on tõusnud kolme kuu taguselt 0,5%-lt; energiamahukate sektorite kasv on püsinud samal tasemel; ning kaitsevaldkonnaga seotud sektorite kasvu pidurdab vaid masinate remondi volatiilne näitaja.

Palgatundlikud tööstusharud on endiselt surve all: tekstiilitööstus (−8,2%), rõivatööstus (−2,4%) ja mööblitööstus (−5,2%) on kõik languses ning neljas töömahukas sektoris on langus keskmiselt 3,3%, kuigi see on märgatav paranemine võrreldes –8,6%-ga kuus kuud tagasi, kui nahatööstus kokku varises. Pärast 2023. aasta kahekohalisi kasvunäitajaid tõusevad tööjõukulud endiselt 6,5% aastas, ning just need sektorid on kaotanud kõige rohkem turuosa odavamate konkurentide kasuks; nende olukorra stabiliseerumine sõltub Soome ja Rootsi mööbli- ja jaemüügiturgudest, mille olukord on praegu paranemas.

Tulevikuperspektiiv tugineb eksporditurgudele, ja selles osas on uudised viimaste aastate parimad. Tööstuse kindlustunne Eesti viie peamise ekspordituru suhtes, mida on kaalutud ekspordi osakaaluga, on tõusnud –13,2 punktilt 2023. aasta detsembris –1,4 punktini 2026. aasta septembris, mis on 3,5 aasta parim näitaja, ning erinevalt Leedust ja Lätist ületab see juba oma pikaajalist keskmist. Eksporditellimuste hinnangud on kasvanud kümne punkti võrra ja tootmisootused on aasta jooksul enam kui kahekordistunud. Soome, mis on kaugelt suurim turg, kogeb laiaulatuslikku tõusu: selle majanduse usaldusindeks on viimase nelja aasta kõrgeim, tööstusettevõtjate kindlustunne on viimase nelja aasta parim, viimase aja tootmismaht viimase viie aasta tugevaim, tellimuste maht on viimase 3,5 aasta suurim ja värbamiskavatsused on kõrgeimad viimase nelja aasta jooksul; ning tõus puudutab nii siseturgu kui ka tööstust — Soome jaekaubanduse kindlustunne on viimase kaheksa aasta kõrgeim ja ehitussektori kindlustunne viimase nelja aasta parim — mis toob tavaliselt kaasa nõudluse Eesti ehitusmaterjalide, mööbli, toiduainete ja vahetoodete järele. Ka Rootsi ja Madalmaad on jõudnud viimaste aastate parimale tasemele ning Saksamaa on saavutanud parima tulemuse viimase kolme aasta jooksul, kuigi Poola tööstus on endiselt nõrk. Kuna elektrienergia hind Eesti hinnapiirkonnas oli septembris keskmiselt 75 eurot/MWh (võrreldes 108 euroga Leedus ja Lätis), on aastatel 2023–2025 Eesti tööstust räsinud kulueelise puudumine.

Eesti jaekaubanduse olukord paraneb kiiremini, kui pealkirjadest võiks järeldada. Augustis olid jaemüügimahud 6,0% kõrgemad kui aasta tagasi ning viimase 12 kuu jooksul on kasv kiirenenud 3,1%-ni, mis on kiireim kasv viimase nelja aasta jooksul, tõstes indeksi kolme aasta kõrgeimale tasemele. Toidukaupade müügimahud on trendi järgi endiselt 1,6% madalamad kui aasta tagasi, kuid langus on igal kuul vähenenud, alates veebruari −4,1%-st (augustis oli müük positiivne), samal ajal kui mittetoidukaupade müügimaht on trendina kasvanud 3,7% ja augustis 8,0% — leibkonnad, kes olid toidukaupade ostmisel kokku hoidnud, on naasnud mitteesmatarbekaupade ostmise juurde. Kauplusetüüpide lõikes avaldatakse andmeid vaid kuni 2025. aasta detsembrini, mil arvutite ja telekommunikatsiooniseadmete kauplused ning apteegid saavutasid rekordtaseme. Majanduse põhinäitajad on märkimisväärselt paranenud: tööjõukulud tõusid teises kvartalis 6,5%, samal ajal kui inflatsioon oli augustis 1,3% ja septembris 3,1%, seega kasvavad reaalpalgad 3–5% – see on Balti riikide suurim kasv –, töötus on langenud 6,6%-ni võrreldes eelmise aasta sama perioodi 7,8%-ga ning toiduainete hinnad langevad.

Ilma kindlustunde uuringuta näitavad ehitusstatistika andmed, et sektor on stabiliseerunud madalal tasemel. Elamuehituse alustamine oli teises kvartalis nelja kvartali võrdluses 1,1% kõrgem kui aasta tagasi – püsides stabiilsena pärast kahe aasta pikkust langust, kusjuures koosseisus toimus selge muutus: ühepereelamute ehitamine on vähenenud 2,3%, samas kui 3–5-korruseliste korterelamute maht on kasvanud 70% ja jõudnud 1,5 aasta kõrgeimale tasemele, mis on märk sellest, et reaalpalga taastumise tõttu naasevad arendajad korteriturule. Valminud eluruumide maht on stabiilne (trendi järgi +1,9%). Mitteeluhoonete ehitustööde maht on endiselt madal (trendina −4,6%, mis on paranenud võrreldes eelmise aasta sama aja −9,4%ga): tööstushoonete (−22%) ja büroohoonete (−27%) ehitamine on endiselt languses, kuid ladude ehitamine on rekordilisel tasemel (+32%) ja hotellide ehitamine on taastumas — logistika ja turism on esirinnas, tööstusinvesteeringud veel mitte.

Eesti on piirkonna deflatsiooni näide, isegi pärast septembris toimunud kütusehinna järsku tõusu. Üldine inflatsioon langes jaanuari 3,8% tasemelt augustis 1,3%-ni – mis on Balti riikide madalaim tase –, enne kui see septembris tõusis taas 3,1%-ni, kuna mootorikütuste hinnad kerkisid aastaga võrreldes 40,6%. Alusinflatsioon langes jaanuari 3,4% tasemelt 1,4%-ni ja teenuste inflatsioon 5,3%-lt 2,0%-ni, kuna 2025. aasta keskel kehtestatud maksutõusud jäid aastavõrdlusest välja ning toiduainete hinnad on alates juunist langenud (−1,2%). Energiahinnad tõusid 16,8%, kusjuures gaasi hind (+36,9%) tõusis piirkonnas kõige järsemalt, kuid elektri (+6,0%) ja soojusenergia (+2,5%) hinnad tõusid tänu Eesti hinnapiirkonna madalamatele elektrihindadele märksa vähem kui Leedus. Tööstuskaupade (+0,6%), sisustustoodete (−0,2%) ja restoranide (+2,2%) puhul ei ole märgata Iraani sõja mõju; pakettreiside ja lennupiletite hinnad isegi langevad. Kokkuvõttes kompenseerivad energiašoki mõju täielikult maksustamisbaasi muutused, toiduainete deflatsioon ja nõrk hinnakujundusvõime, mistõttu on Eesti leibkondadel piirkonna suurim reaal sissetulekute kasv.

Septembri prognoosis ennustatakse SKP kasvuks 2026. aastal 2,3%, mis on 0,1 protsendipunkti võrra kõrgem kui juunis prognoositud 2,2%, ning 2027. aastal 2,6%, mis jääb samaks. Töötuse määr peaks 2026. aastal olema 6,8% ja 2027. aastal 6,2%, mis on mõlemal juhul 0,2 protsendipunkti madalam kui juunis (7,0% ja 6,4%). Inflatsiooni prognoositakse 2026. aastaks 3,6% (langus 4,0%-lt ehk 0,4 protsendipunkti võrra) ja 2027. aastaks 2,7% (langus 3,0%-lt ehk 0,3 protsendipunkti võrra). Palgakasvu prognoositakse 2026. aastal 5,8% ja 2027. aastal 5,5% – mõlemad näitajad jäävad samaks. Kinnisvarahindade kasvuks prognoositakse 2026. aastal 6,6% (muutumatu) ja 2027. aastal 7,8% (mis on 0,3 protsendipunkti kõrgem varasemast 7,5% prognoosist).

Väljavaade. Eesti majanduse taastumine peaks 2027. aastal laienema. Tööstustoodang peaks aastavahetuse paiku muutuma positiivseks, saavutades 2027. aasta esimesel poolel Soome ja muu ekspordituru suure nõudluse tõttu väikese ühekohalise kasvu, kuigi energia- ja ehitussektorid jäävad maha. Jaekaubandus on piirkonnas kiireima kasvupotentsiaaliga sektor, kus müügimaht kasvab 2027. aasta keskpaigaks 3%-lt 4–5%-ni, kuna reaalpalgad suurenevad 3–5% ja toiduainete hinnad langevad. Ehitussektor peaks taastuma siiski aeglaselt ning tõenäoliselt ei anna see SKP kasvule märkimisväärset panust enne 2027. aasta teist poolt. Peamised ajastust mõjutavad riskid on Euribori tõus ja teine energiakriisi laine.

Maailmamajanduse ülevaade

Tehisintellekt toetab maailmamajandust energiakaoses

Hoolimata püsivalt kõrgetest energiahindadest näitas maailmamajandus sel sügisel jätkuvalt üllatavat vastupidavust. Septembris jõudis globaalne tööstusettevõtete kindlustunne kõrgeimale tasemele alates 2022. aasta algusest ning teenindusettevõtete kindlustunne kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta kevadest. Ameerika Ühendriikide, euroala ja Hiina ettevõtted teatasid nii uute tellimuste kasvust kui ka kulude kiiremast suurenemisest.

Energiaturud toimivad endiselt erakorralises režiimis. Samas on kättesaadava teabe põhjal näha, et viimaste kuude jooksul on nafta jõudnud ostjateni. Ettevõtte Kpler hinnangul olid oktoobri keskpaigaks naftasaadetised Lähis-Idast, sealhulgas Hormuzi väina, Punase mere ja Omaani lahe kaudu, rahuaja taseme lähedal. Geopoliitiline riskipreemia ja maailma naftavarude madal tase hoiavad hinnad siiski kõrgel. Alates septembrist on Brenti toornaftaga kaubeldud jälle üle 100 USA dollari barreli kohta, võrreldes keskmiselt 85 USA dollariga suvel (ja ligi 70 USA dollariga enne konflikti). Mida kauem peab maailm kalli energiaga elama, seda suurem on tõenäosus, et sellel on mõju majandusele.

Üks maailmamajanduse vaikne, kuid kindel majanduskasvu tugisammas on endiselt väsimatu USA tarbija. Kütus on muutunud kallimaks, kuid USA majapidamiste kulutused olid septembris reaalväärtuses 2,5% suuremad kui aasta varem. Suurenevaid kulutusi rahastatakse aga üha enam säästude kasutamise kaudu. Ka USA tööturg jätkab jahtumist – töökohtade loomine on aeglane ja palgakasv aeglustub järk-järgult.

Kasvu teine sammas on tehisintellekti investeeringute buum ja IT-ga seotud riistvara supertsükkel. Kolmandas kvartalis kasvasid USA ettevõtete põhivarainvesteeringud aasta arvestuses 8,4% ehk märksa kiiremini kui euroalal. Kasvu toetasid eelkõige investeeringud tehisintellekti taristusse ja tehnoloogiasse, samal ajal kui investeeringud teistesse segmentidesse vähenesid. Tehisintellekti buum toob kasu ka Aasia tootjatele. Hiina eksport oli septembris 36% suurem kui aasta varem, teistes Aasia riikides ligi 50% suurem.

Ka aktsiaturgude peamiseks liikumapanevaks jõuks jäi tehisintellekt. Analüütikud jätkasid tehnoloogiaettevõtete kasumiprognooside märkimisväärset üleskorrigeerimist ning seekord liitus nendega ka energeetikasektor. Samal ajal hakkas võlakirjade tulususe tõus aktsiaturgude kasvu piirama. Investorid ootavad kõrge inflatsiooni tõttu intressimäärade tõusu ja nõuavad täiendavat hüvitist, et kompenseerida võlakirjade suuremat pakkumist, mille taga on nii kasvav riigivõlg kui ka tehisintellekti investeeringute rahastamine. Koos kahtlustega tehisintellekti buumi jätkusuutlikkuse suhtes on see viimasel ajal suurendanud turu volatiilsust.

Euroala ettevõtete optimism taastub, kuid tegelikud näitajad jäävad veel maha

Pärast aasta alguses täheldatud majanduskasvu seiskumist näitas euroala majandus 2026. aasta keskel tugevaid tulemusi. Euroala SKP kasvas kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4%, võrrelduna 0,6% kasvuga teises kvartalis, ning oli 1,3% kõrgem kui aasta tagasi. Saksamaal oli SKP kasv vastavalt 0,2% ja 1,2%. Ka euroala ettevõtete kindlustunne paranes kolmandas kvartalis märkimisväärselt. Ostujuhtide liitindeks saavutas septembris kõrgeima taseme alates 2023. aasta kevadest, samal ajal kui tööstussektori kindlustunne ja uute tellimuste kasv olid suurimad alates 2022. aastast. Sellest hoolimata alustas euroala majandus neljandat kvartalit nõrgemal positsioonil ning tarbijate ja ettevõtete kindlustunde näitajad alanesid oktoobris kõrgemate energiahindade tõttu.

Tegelikud majandusnäitajad on seni olnud tagasihoidlikumad. Tööstustoodang on viimase kolme kuu jooksul kahanenud ning oli augustis 1,7% väiksem kui aasta tagasi. Sellest hoolimata on tehisintellekti buumist kasu saanud ka euroala tootjad – arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine on viimastel kuudel olnud üks kiiremini kasvavaid tööstusharusid (augustis ligi 7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), jäädes siiski mõnevõrra maha USAst (ligikaudu 10%) ja Hiinast (15–20%). Positiivse panuse andis ka Saksamaa suurte sõidukite, sealhulgas sõjatehnika tootmine, samal ajal kui autotööstus ja farmaatsiatööstus kahanesid. Euroala tarbijad on reageerinud energiahinna tõusule ettevaatlikult. Jaemüük on viimasel ajal muutunud volatiilsemaks; aastane kasv ei ületa 1%. Kütuse müügimahud on alates kevadest vähenenud, samal ajal kui nõudlus muude kaupade järele on kasvanud suhteliselt mõõdukas tempos.

Euroala vastupanuvõime välistele šokkidele on võimaldanud käesoleva aasta kasvuprognoosi korrigeerida taas 1%ni, võrreldes juuli 0,5%ga. See on vaid veidi vähem kui tulemus, mida oodati enne Lähis-Ida konflikti algust. 2027. aastaks prognoositakse euroalale 1,3% majanduskasvu. Ameerika Ühendriikides prognoositakse sel aastal kasvuks 2,3% ja järgmisel aastal 2,2%.

Talv võib osutuda euroala majandusele tõsiseks proovikiviks. Lisaks intressimäärade tõusule on maagaasihinnad Euroopas järsult tõusnud. Oktoobris olid need eelmise aasta tasemest enam kui kaks korda kõrgemad, samas kui Euroopa gaasihoidlad olid küttehooaja eel täidetud vähem kui 80% ulatuses, mis on kümne aasta madalaim tase. Teisalt võiks Saksamaa eelarvepoliitika majanduskasvu toetada. Saksamaa riigieelarve puudujääk enam kui kahekordistus aasta esimesel poolel, ületades 3% SKPst, mis oli muu hulgas tingitud kaitsekulutuste järsust suurenemisest.

Surve suureneb ka riigivõlakirjade turgudel. Üleilmsete intressimäärade tõusu taustal kasvasid Prantsuse võlakirjade tootlused eriti järsult. Prantsusmaa olukorda raskendavad suur eelarvepuudujääk, kasvav võlakoormus ja vajadus otsustavate eelarve konsolideerimismeetmete järele, samas kui järgmise aasta presidendivalimised suurendavad ebakindlust veelgi. Ka mujal on ees ootamas poliitiliselt pingeline periood – USA vahevalimistele järgnevad parlamendivalimised Hispaanias ja järgmisel aastal Itaalias.

Keskpangad liiguvad kõrgemate intressimäärade režiimi

Inflatsiooni kiirendab ka kallim energia. Euroala inflatsioon kiirenes septembris 3,8%ni, mis on kõrgeim tase viimase kolme aasta jooksul, kusjuures peaaegu poole üldinflatsioonist moodustas energia. USA inflatsioon ulatus 3,7%ni. Alusinflatsioon (välja arvatud toiduained ja energia) püsis mõlemas piirkonnas suhteliselt stabiilne. See näitab, et kõrgemad energiahinnad ei ole veel teistesse tarbimisvaldkondadesse üle kandunud. Lisaks on palgakasv aeglustumas mõlemal pool Atlandi ookeani.

Majanduse vastupidavus võimaldab keskpankadel keskenduda inflatsiooni vastu võitlemisele ja 2021.–2022. aasta kogemusi silmas pidades on nad valmis ennetavalt tegutsema. Keskpangad on reageerinud inflatsiooni kiirenemisele intressimäärade tõstmisega. Septembris tõstis Euroopa Keskpank (EKP) oma hoiuste intressimäära sel aastal teist korda, 2,50%ni. Ka USA Föderaalreserv (Fed) tõstis intressimäärasid esimest korda alates eelmise aasta detsembrist, viies need tasemele 3,75–4,00% ja andes märku veel ühest intressitõusust enne aasta lõppu. Enne Lähis-Ida konflikti puhkemist ootasid turud, et Euroopa Keskpank jääb ootele ja Föderaalreserv langetab intressimäärasid.

Suurem muutus on aga toimunud finantsturgude ootustes. Kuna konflikt on pikemale veninud, on turu intressiootusi alates suvest järsult ülespoole korrigeeritud. Nii euroala kui ka USA futuuride hinnad viitavad sellele, et 2027. aasta lõpuks võib toimuda veel kuni kolm 0,25 protsendipunkti suurust intressimäära tõusu, kusjuures järgmine toimub käesoleva aasta lõpus. Seega võib EKP hoiuseintressimäär ulatuda 3,25%ni, samas kui turuintressimäärad võivad püsida vahemikus 3,25–3,50%. Euribor on järginud tähelepanelikult investorite hoiakute muutumist rahapoliitika suhtes – kuue kuu Euribor tõusis juba sel sügisel üle 3,0%. Seni, kui euroala inflatsioon püsib EKP 2% eesmärgist tunduvalt kõrgemal, peaksid laenuvõtjad olema valmis kõrgemateks intressimääradeks.