Makromajanduse ülevaade 06/2025

MAAILMAMAJANDUSE ÜLEVAADE

USA majanduse arengud

USA enda majandus ei ole jäänud tariifide tekitatud ebakindlusest kaugeltki puutumata. 2025. aasta aprillis langes USA koond-PMI (tööstus ja teenused), mis on hea näitaja majandusaktiivsuse kohta, madalaimale tasemele alates 2023. aasta septembrist. Tarbijate optimism kukkus. Stagflatsiooni risk suurenes pärast seda, kui 2025. aasta I kvartalis langes USA sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,2%. See on esmakordne SKP langus alates 2022. aasta I kvartalist.

See majanduse kukkumine tulenes peamiselt USA ettevõtete impordi hüppelisest (43%) kasvust – eesmärgiks oli tuua kaupu sisse enne tariifide jõustumist. Majanduse üks peamisi tugisambaid – eraisikute tarbimine – siiski kasvas 1,2%, viidates sellele, et SKP langus oli pigem tehniline. Kui USA valitsus hiljem tariifipoliitikat pehmendas (Hiina tariifid langesid 145% pealt 30% peale), paranes ka ärikliima. Mais kasvas USA tööstusaktiivsus esimest korda alates selle aasta veebruarist ning nüüd loodetakse SKP 4,6% kasvule II kvartalis.

Siiski jäävad riskid püsima. See II kvartali prognoositav kasv on tehnilist laadi ning tugineb suuresti ettetarbimisele: mais kasvasid sisendite laovarud USA tööstussektoris kiireimas tempos viimase 18 aasta jooksul. Uued tellimused kasvasid viimase 3 kuu kiireimas tempos, kuid pigem seetõttu, et tarbijad varuvad kaupu enne võimalikke hinnatõuse. Kui ettetarbimine peaks potentsiaalselt 2025. aasta suvel läbi saama, võib majandusaktiivsus taas langeda.

Inflatsioonisurve on samuti kasvamas. Viimased USA uuringud näitavad, et ettevõtted on alates 2022. aasta lõpust tõstnud hindu kiireimas tempos, eriti sisendihindade tõttu, mida mõjutavad Hiinale kehtestatud tariifid. FED ei kiirusta intressimäärade kärpimisega, oodates selgemaid majandus- ja inflatsiooninäitajaid. Turg ootab 2025. aastal kahte intressilangetust, esimene neist tõenäoliselt septembris (tõenäosus 61%).

Euroala majanduse seis

Euroala SKP kasvas 2025. aasta I kvartalis 0,3% võrreldes eelmise kvartaliga (2024 IV kvartal 0,2%). Saksamaa ja Prantsusmaa väldivad napilt majanduslangust. Saksamaa SKP langes eelmise aasta IV kvartalis 0,2%, ent kasvas nüüd 0,2%. Prantsusmaa olukord oli sarnane, ent majandus langes ja kasvas vastavalt 0,1%. Euroala makrokeskkond on aga endiselt nõrk, mida peegeldab asjaolu, et Saksamaa reaalne SKP muutus 2024. aasta esimese kvartaliga võrreldes 0% ehk Saksamaa majandus stagneerus aasta võrdluses.

Euroala majanduskasv oli osaliselt siiski taas tehniline ning seda tootmise ja ekspordi ajastamise tõttu enne tariife. Samal ajal ilmnes sellel kevadel huvitav lahknevus: kuigi tööstusettevõtted euroalal muutusid vaatamata tariifiohule optimistlikumaks, langes tarbijate kindlustunne järsult madalaimale tasemele 1,5 aasta jooksul. Sama kehtib ka euroalaväliste riikide kohta: näiteks Taani tarbijate kindlustunne kukkus ajaloo madalaimale tasemele. Seega reageerisid tariifidest tulenevale ebakindlusele kõige enam tarbijad. Tootjad jäid optimistlikuks, kuna eksporditi aktiivselt USA-sse.

2025. aasta viimased maikuu andmed näitavad aga, et euroala majandustegevus ei halvene. Näib, et ka Saksamaa majandustegevus on hoogu kogumas, sest majanduskindlustunde indeks tõusis 10 kuu kõrgeimale tasemele. Kuid tasemed jäävad siiski ajalooliselt madalaks – tootmissektori kindlustunne sarnaneb COVID-karantiini alguse ajale. Näib, et paus USA tariifide kehtestamises tõi usaldust euroala majandusse tagasi ning euroala ettevõtted tõenäoliselt suurendasid selle pausi ajal oma eksporti USA-sse. Positiivne märk on see, et oleme euroala tarbijakindluse madalpunkti ületanud. See viitab, et tarbijad on vähem murelikud tariifide mõju osas majandusele ja tööturule, mis on hea märk jaemüügi tulevikule.

Inflatsioon ja ECB poliitika

Mais 2025 langes euroala üldine inflatsioon, mis hõlmab ka volatiilseid segmente nagu toit ja energia, 1,9%-ni aastavõrdluses, jäädes veidi alla EKP 2% sihttaseme. Tuuminflatsioon (ilma toidu ja energiata) oli 2,3%, mis oli samuti lähedal EKP 2% sihttasemele. Euroala suurimate majanduste seas püsis ainult Saksamaal inflatsioon üle 2%, samas kui Hispaanias aeglustus inflatsioon 1,9% ning Prantsusmaal 0,6% juurde. Inflatsiooni aeglustumine ja nõrk majandustsükkel loovad ruumi EKP täiendavatele intressilangetustele – aasta lõpuks oodatakse langust 1,75%-ni. Turg eeldab, et kolmekuuline Euribor võib langeda 1,76%-ni ja kuuekuuline 1,83%-ni. Kuigi viimased prognoosid näitavad Euribori edasist langust, võib see läbi saada 2025. aasta lõpus. See sõltub suuresti USA tariifipoliitikast ja selle mõjust euroalale.

BALTI MAJANDUSE ÜLEVAADE

Eesti majanduse näitajaid on andnud vastukäivaid signaale: 2025. aasta I kvartalis langes SKP  0,3%, kuid IKT, kinnisvara ja tööstussektorid andsid suure positiivse panuse. See viitab vaatamata SKP langusele selgelt majandustsükli paranemisele. Siiski aga halvenes ärikliima  mais ja aprillis – tööstusettevõtjate ootused ekspordile, tootmisele ja tööhõivele muutusid pessimistlikumaks. Teenindussektoris langes kindlustunne samuti mais ja aprillis – põhjuseks tõenäoliselt eesootav käibemaksu tõus 1. juulil. Jaemüük kasvas aga nähtavalt: 6% võrreldes 2024. aprilliga, kuid see võib olla ajutine ning põhjustatud ettetarbimisest enne peatset käibemaksu määra tõusu 24%-le. Eesti tarbijate meeleolu on jätkuvalt üks nõrgemaid Euroopas, ulatudes tasemeteni, mida viimati nähti COVID-pandeemia ajal. 

Leedu säilitab oma positsiooni Baltikumi majandusliidrina – ainus Balti riik, mille majandus I kvartalis kasvas – 3% võrreldes 2024. aasta I kvartaliga. Kasvu veavad tööstus, jaemüük ja kinnisvara. Tööstustoodang püsivhindades ületab koroonajärgset tipptaset. Üks Leedu tootmise suuremaid ja olulisemaid sektoreid puidu- ja saetööstus näitab tõusvaid tootmise- ja müüginumbreid, mis toetab ka üldist tootmise kasvu. Osa tootmise kasvust on tingitud ka USA kehtestatud tariifidest. Jaemüük on teine sektor, kus müük on püsivhindades ületanud oma koroonajärgset tipptaset, kusjuures jaemüügi kasvu soodustab peamiselt mittetoidukaupade segment, mis näitab sisenõudluse tugevust. Lisaks on kasvanud kinnisvaratehingud ja uute eluasemelaenude väljastamine, mis viitab kinnisvarasektori taastumisele. Leedu tarbijakindlus hakkas mais samuti paranema. Arvestades, et see oli aprillis 1,5 aasta madalaimal tasemel, tähendavad maikuu näitajad, et ebakindluse tipphetk on möödas. See on positiivne sisenõudlusest sõltuvatele sektoritele nagu jaemüük, teenused ja kinnisvara.

Leedu ekspordile orienteeritud tööstus muudab riigi siiski haavatavaks tariifiohtude suhtes – tööstuse osakaal SKP-st on lausa 18% pannes Leedu selle näitaja poolest EL-is 5. kohale. See on sarnane Saksamaaga, kus tootmissektor moodustab 20%. Lätis ja Eestis on tootmissektori osakaal SKPst vastavalt 10% ja 12%, mis tähendab potentsiaalselt väiksemat tariifide mõju.

Läti majandus tammub endiselt paigal, kuigi näha on taastumise märke. Kuigi Läti SKP aastane kasv on viimased kolm kvartalit järjest olnud negatiivne, oli SKP langus 2025. aasta esimeses kvartalis nende kolme kvartali väikseim. Läti sisenõudlus näitas selle aasta teise kvartali alguses paranemise märke, kusjuures mittetoidukaupade jaemüük püsivhindades kasvas aastaga 3,6% ning seda eriti elektriliste kodumasinate jaemüügile spetsialiseeritud kauplustes (12,4%), kultuuri- ja vaba aja kaupade jaemüügis (12,0%) ning jaemüügis posti või interneti teel (11,5%). See näitab, et nõudlus tariifitundlike kaupade järele taastub. 

Läti majanduse väljavaated on erinevate indikaatorite põhjal pigem positiivsed. Tööstus- ja ehituskindlustunne tõusis enam kui kolme aasta kõrgeimale tasemele. Tarbijate kindlustunne on stabiliseerunud ning ei lange enam. Aprillis saavutas Läti töötleva tööstuse tootmismaht püsivhindades kõrgeima taseme alates 2023. aasta juulist. Seda toetas toidu-, puidu-, masinate-, tekstiili- ja seadmete ning kummi- ja plastisektori tootmise suurenemine. Lisaks kasvas tsemendi tootmine Lätis 2025. aasta aprillis võrreldes 2024. aasta aprilliga ligi 16%, mis on ettevaatlik märk ehitussektori peatsest taastumisest.