Makromajanduse ülevaade 11/2025

Globaalne ülevaade

USA majandus jätkab kasvu uue tariifireaalsuse tingimustes

Kuigi aasta algas nõrgemalt, viitavad USA majandustegevuse näitajad olukorra paranemisele. USA SKT tegi esimeses kvartali languse teises kvartalis kuhjaga tasa, kuna importkaupade laovarud kahanesid. USA majandus kasvas aasta esimeses pooles 2,1% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, samas kui 2024. aasta esimeses pooles oli kasv umbes 3%. Kuigi tariifid on oluliselt tõusnud ja nende mõju ettevõtlusele tekitab muret, on USA ettevõtete meeleolu viimastel kuudel jäänud suures osas neutraalseks. USA tööturu nõrgenemine pole seni vallandanud koondamiste lainet, mis toetab hetkel leibkondade sissetulekute stabiilset kasvu. Tariifidega seotud kartused vaibusid järk-järgult ja USA leibkondade tarbimisaktiivsus hakkas taas kiiremini kasvama. 

USA ja kogu maailma majandus on uue tariifikeskkonnaga seni suuremate häireteta toime tulnud. See on parandanud ka USA majandusprognoose. Järgmise kahe aasta jooksul peaks USA SKT kasvama umbes 1,8% aastas. See number jääb siiski mõnevõrra alla enne tariifisõja algust prognoositud tulemusele. Ka finantsturud toibusid kevadisest ehmatusest kiiresti. Sel ajal, kui tariifid tagaplaanile tõmbuvad, on investorite püsiv riskiisu aidanud hoida viimastel kuudel finantsvarade hindu tõusutrendis. USA ja Euroopa aktsiaindeksid on turuoptimismi lainel tõusnud rekordiliste tasemeteni, samas kui võlakirjaturu riskipreemiad on langenud ajaloolise madalseisu lähedale.

Tariifid on aga endiselt aktuaalne teema. Alates augustist on USA keskmine tariifimäär stabiliseerunud, olles praegu üle 18%. See on kõrgem kui kevadise tariifirahu ajal ja oluliselt kõrgem võrreldes eelmise aasta 2,5%-ga. Suvel sõlmis USA kahepoolsed kaubanduslepingud mitme olulise kaubanduspartneriga. IMF-i hinnangul on Euroopa Liidu tegelik tariifimäär praegu 16% lähedal, mis on peaaegu kümme korda kõrgem kui eelmise aasta lõpus. Euroala eksport USA-sse on alates juunist vähenenud, kusjuures kõige negatiivsemat mõju on avaldanud Saksamaa ja Iirimaa. Kuigi tariifisõda USA ja Hiina vahel on vähemalt novembrini ootele pandud, avaldab Hiinale kehtestatud täiendav 30% imporditollimaks juba praegu mõju – eksport USA-sse on eelmise aastaga võrreldes langenud keskmiselt 25–30%.

Varem imporditud laovarud on seni aidanud leevendada tariifide mõju USA majandusele. Tõenäoliselt on see varjanud tariifide tegelikku mõju mingitele sektoritele. Tõendid näitavad, et mõned ettevõtted on tariifidest tingitud hinnatõusu võtnud osalt enda kanda, selle asemel, et see täismahus tarbija õlule panna. Seega pole me tariifide täit mõju majandusele veel näinud. Samas on üha raskem hinnata USA majanduse hetkeseisu: kuna vabariiklased ja demokraadid ei suuda eelarveküsimustes üksmeelt leida, on USA valitsuse töö ajutiselt seiskunud ja seetõttu ei koguta praegu ka ametlikke statistikaandmeid. Tööseisakute negatiivne mõju majandusele on ajalooliselt olnud lühiajaline ja möödunud kiiresti pärast valitsuse töö jätkumist. Seekordne seisak võib aga osutuda rekordiliseks nii kestuse kui ka ulatuse poolest.

Euroala majandus stabiliseerub pärast tugevat aasta algust

Euroala alustas aastat tugevate tulemustega tingituna suurtest kaubatarnetest USA-sse enne tariifide tõusu. Nüüdseks on majanduskasv tasapisi normaliseerunud. Pärast 0,6% kasvu esimeses kvartalis tõusis SKT teises kvartalis vaid 0,1%. Suhteliselt suure tootmissektoriga riikides, nagu Saksamaa ja Itaalia, jäi majanduskasv teises kvartalis lausa negatiivseks. Viimastel kuudel on euroala majanduse kasvutempo selgelt raugenud. Tööstustoodangu ja kaubavahetuse mahud on kevadest saadik sisuliselt paigal seisnud.

Hoolimata välistest takistustest, sisenõudluse nõrgast kasvust ja tugevast eurost on euroala ärikliima olnud alates aasta algusest tegelikult positiivne, saavutades oktoobris viimase peaaegu kahe ja poole aasta kõrgeima taseme. Selle taga on tootjate meeleolu märgatav paranemine võrreldes eelmise paari aastaga ning ka teenusepakkujad on optimistlikud. Kättesaadavate majandusnäitajate põhjal võib järeldada, et USA laovarude täiendamisega kaasnenud positiivne mõju on nüüdseks kadunud, samas kui tariifide negatiivne mõju ei ole euroala majandusnäitajates veel tervenisti väljendunud. Järelikult hakkab euroala majanduskasvu edaspidi rohkem mõjutama sisenõudlus. Madalamad laenukulud peaksid endiselt toetama majanduskasvu. Saksamaa taristuinvesteeringute paketist oodatakse järgmiseks aastaks suuremat stiimulit nii Saksamaa kui ka kogu euroala majandusele. 

Euroala SKT kasvuprognoosi on alates juunist ülespoole korrigeeritud, sarnaselt USA-ga. Kõige olulisemad ümberhindamised on tehtud järgmisteks kvartaliteks. Järgmise aasta prognoosid on aga üldjoontes samad. Bloombergi küsitletud analüütikute sõnul kasvab rahaliidu SKT sel aastal eeldatavasti 1,3%, aeglustudes seejärel 2026. aastal 1,1%-ni.

Euroopa Keskpank (EKP) peatab intressimäärade alandamise ja annab teatepulga üle USA keskpangale

USA-s on inflatsioon kiirenenud 3%-ni. Kevadel oli keskmine inflatsioonimäär 2,3–2,4%. Tariifide mõju USA inflatsiooninumbritele peetakse endiselt küllaltki piiratuks. Viimase kuue kuu jooksul toimunud inflatsioonitõusust saab enam kui poole kirjutada põhitarbeainete hinnadünaamika ja teatavate tehniliste tegurite arvele – eelmisel kevadel olid naftahinnad kõrgemad kui sel aastal. USA alusinflatsioon tõusis septembris 3,0%-ni, võrreldes kevadise 2,8%-ga. Euroalal jäi alusinflatsioon viiendat kuud järjest 2,3% juurde, mis viitab suhteliselt stabiilsele hinnatasemele. See näitaja ei hõlma aga volatiilsemaid energia- ja toidukaupade kategooriaid. 

Septembris alandas USA föderaalreserv intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra vahemikku 4,00–4,25%. See oli föderaalreservi esimene intressimäära alandamine alates eelmise aasta lõpust. Hinnastabiilsuse ja maksimaalse tööhõive eest vastutav föderaalreserv peab võimalikuks nii töötuse määra kui ka inflatsiooni tõusu. Sellele vaatamata plaanib föderaalreserv enne aasta lõppu intresse alandada veel kaks korda 0,25 protsendipunkti võrra ning lisaks veel kord aastas järgmise kahe aasta jooksul. Turuosalised on aga leebemalt meelestatud ja ootavad järgmise aasta lõpuks kuni viit intressimäära alandamist, mis viiks intressid vahemiku 2,75–3,00% alumisse otsa.

Teisel pool Atlandi ookeani pani EKP intressimäärade alandamise juulis pausile ning hoiuste intressimäärad on püsinud muutumatult 2,0% peal. EKP sõnavõttude alusel pole põhjust arvata, et nad enne aasta lõppu veel intressimäärasid alandaksid. Euribori intressimäärad, mis on tihedalt seotud EKP rahapoliitiliste otsustega, on samuti viimase kuue kuu jooksul stabiliseerunud 2% lähedal. Turuosaliste hulgas puudub üksmeel selles, kas EKP jätkab järgmisel aastal intressimäärade alandamist ja kas nad alandavad intressimäärasid veel 0,25 protsendipunkti võrra. EKP-l oleks tegelikult suhteliselt lihtne põhjendada intressimäärade edasist alandamist – majandus on pärast jõulist aasta algust näiliselt jahtunud ning inflatsioon peaks lähiajal jääma EKP 2%-lise eesmärgi lähedale või veidi alla selle. Lisaks võib madalam intressimäär aidata nõrgendada tugevat eurot, mis valmistab euroala eksportijatele parajat peavalu.

Baltikumi ülevaade

Läti majandus on järjest tugevam

Läti majandus on siiani kasvanud stabiilses tempos. Riigi reaalne SKT kasvas 2025. aasta esimeses ja teises kvartalis vastavalt 1,4% ja 1,1% aastases võrdluses. Viimased küsitlused ja tegelikud sektoripõhised andmed osutavad Läti majanduse tugevnemisele, mida hoogustavad mitmed sektorid. Seega võib oodata, et Läti majandus hakkab lähitulevikus kiiremas tempos kasvama.

Tööstussektoris on toimunud elavnemine, mida kinnitavad nii mõõdetavad andmed (tööstustoodang) kui ka pehmed andmed (tööstusettevõtete hulgas läbi viidud küsitlused). Citadele panga arvutused Läti statistikaameti andmete põhjal näitavad, et 2025. aasta augustis saavutas Läti töötleva tööstuse toodangumaht 2,5 aasta kõrgeima taseme, kasvades viimase 3 aasta kiireimas tempos (+4,8% võrreldes 2024. aasta augustiga).  Eriti hea kasvupilt avaneb tsüklilistes sektorites. 2025. aasta augustis suurenes puidutoodete tootmine 9%, paberitööstuse tootmismaht 6,4%, tsemendi tootmine 7% ja mööbli tootmine 13% võrreldes 2024. aasta sama perioodiga. Andmed näitavad, et Läti tööstussektor lõikab järjest enam kasu madalamate intressimäärade mõjust euroala majandusele, säilitades samal ajal konkurentsivõime peamistel eksporditurgudel. Sisenõudluse suurenemist näitab toidukaupade tootmise kasv ja tsemendi tootmismahu suurenemine. Läti tööstusettevõtete hulgas läbi viidud küsitlused näitavad, et Läti tootjad on tellimuste osas jätkuvalt optimistlikud, kusjuures laovarud on endiselt madalad, mis tähendab, et Läti tööstustoodangul on veel kasvuruumi. 

Ka Läti jaekaubandussektor on muutunud üha tugevamaks. Citadele panga arvutused Läti statistikaameti andmete põhjal näitavad, et 2025. aasta augustis kasvas jaekaubandus Lätis 2% võrreldes 2024. aasta sama perioodiga – see on kiireim kasvutempo viimase kolme aasta jooksul.  Mitte-toidukaupade jaemüük kasvas samal ajal 5,2% – see on kiireim kasvutempo viimase 2,5 aasta jooksul. Kuigi toidukaupade jaemüük tammub endiselt paigal, müüakse Lätis mitte-toidukaupu juba 3,4% rohkem kui koroonajärgsel tipptasemel. Täpsem ülevaade jaekaubandusmaastikust näitab, et Läti jaekaubandust veavad eelkõige tõusule elektriliste kodumasinate, tööriistade ja ehitusmaterjalide ning kultuuri- ja vaba aja veetmise kaupade müük, mis omakorda kinnitab, et Läti majandus on tsükliliselt elavnemas. 

Uued laenuandmed näitavad samuti optimistlikku arengut. Citadele panga arvutused Läti Panga andmete põhjal näitavad, et 2025. aasta augustis oli residentidele antud uusi laene 30% võrra rohkem kui aasta tagasi ehk sama palju kui koroonajärgsel tipptasemel. Tugevat kasvu toetasid uued eluasemelaenud ja laenud mittefinantsettevõtetele.  

Oleme Läti majanduse väljavaate suhtes jätkuvalt optimistlikud ja prognoosime, et 2026. aastal kasvab Läti reaalne SKT 2%, st veidi kiiremini kui 2025. aastaks prognoositud 1,4%. Ootame järgmise aasta palgakasvuks 6,2% võrreldes 2025. aastaga, mis ületab inflatsiooni (2,1% 2026. aastal) ja toetab veelgi tarbijate ostujõu ja sisenõudluse kasvu.

Leedu peamiste majandussektorite arengus on näha erinevusi

Leedu majandus on seni hoidnud tervet ja stabiilset kasvutempot. Leedu SKT kasvas 2025. aasta esimeses kvartalis 3% ja teises kvartalis 3,2% võrreldes aastataguse perioodiga. Majandustsükkel on seni olnud hästi tasakaalus ja seda on toetanud tööstussektor, kasvav sisenõudlus, transpordisektori järkjärguline taastumine ning järsk tõus kinnisvaraturul. Viimased arengud ja ettevaatavad näitajad viitavad aga sellele, et peamiste majandussektorite tulemustes on tekkimas erinevused.

Kuigi tööstustoodangu mahud paisuvad endiselt, on viimased andmed küllaltki tagasihoidlikud ja see näitab, et Leedu tööstussektori edasine kasv on ohus. Viimaste ametlike andmete kohaselt kasvas Leedu tööstustoodang augustis 4% võrreldes sama perioodiga 2024. aastal, mis on viimase aasta aeglaseim kasvutempo.  Leedu tööstusettevõtete hulgas läbi viidud küsitlused näitavad, et kuigi ajaloolises võrdluses on optimism eksporditellimuste voogude suhtes endiselt suur, suhtuvad tööstusettevõtted praegustesse eksporditellimustesse üha ettevaatlikumalt. See tähendab, et Leedu tööstussektor muutub tõenäoliselt veelgi nõrgemaks. Sellegipoolest ei näita eelnimetatud Euroopa Komisjoni korraldatud küsitlus nagu oleks Leedu tööstusettevõtete meeleolu oluliselt või järsult halvenenud. Praegu on majanduskasvu aeglustumine kõige selgemalt tajutav keemiatööstuses, kus valitseb tihe konkurents SRÜ riikide väetisetootjatega, ning puidutöötlemis- ja mööblitööstuses, kus taastumist pärsib eksporditurgude vähene nõudlus. Tariifitundlike sektorite tootmine pole seni pettumust valmistanud, mis näitab, et tariifide mõju tööstuskasvu aeglustumisele on olnud tagasihoidlik.

Sisenõudlus jätkab kiiret kasvu ja on taas saavutanud ajaloolise tipptaseme. Jaemüügi kogumaht on praegu 6% kõrgem kui eelmine tipp, mis saavutati pandeemia ajal. Seejuures on mitte-toidukaupade jaemüük 15% kõrgem kui koroonajärgsel tipptasemel (kõrgemate hindade mõju on elimineeritud).  Jaekaubandussektoris on esile kerkinud mitu olulist suundumust. Esiteks on suurenenud erinevused luksus- ja kasutatud kaupade müügitulemustes. Kasutatud kaupade müük langes 2025. aasta augustis nelja aasta madalaimale tasemele, samas kui luksuskaupade jaemüük on võrreldes koroonajärgse tipptasemega 2% kasvanud. See on märk tarbijate ostujõu taastumisest, mida toetavad nii madalamad intressimäärad kui ka asjaolu, et Leedus kasvab palk kiiremini kui hinnatõus. Samuti näeme rohkem tõendatud kasvu ehitustegevusega seotud jaekaubandussegmentides, mis on kooskõlas kinnisvaraturu taastumisega. 

Eluasemelaenude ja kinnisvaratehingute viimased liikumised kinnitavad spurti kinnisvaraturul. Samas on näha märke kasvu aeglustumisest, kuna korterite ostutehingute kasv Vilniuses ja Kaunases (Leedu kaks suurimat linna) on stabiliseerunud vastavalt tasemel 27% ja 21%, kusjuures kasvutempo ei ole viimase paari kuu jooksul kiirenenud.  Selle peamine põhjus on pudelikaelaefekti kadumine, kuna enamik ostjaid, kes ootasid intressimäärade langust, on nüüd turule sisenenud ja soovitud kinnisvaraobjektid ära ostnud.

Vaatamata mõnevõrra ebakindlale väljavaatele tööstussektoris, jääme Leedu majanduse väljavaadete suhtes konstruktiivseks. Prognoosime Leedu SKT reaalkasvuks 2026. aastal 3%, kuid usume, et see kasv toetub peamiselt sisenõudlusele. Tõstsime Leedu SKT prognoosi 0,7 protsendipunkti võrra kõrgemale, kui juunikuus avaldatud eelmises prognoosis, kuna riigis ootab ees pensionireform, mis avaldab positiivset mõju sisenõudlusele. Palgakasv jätkab inflatsiooni ületamist. Meie prognoos näitab palgakasvuks 7,5% ja inflatsioonimääraks 3,4%. Kinnisvaraturg jätkab laienemist ning me prognoosime kinnisvarahindade kasvuks 4,1%.

Eestis on majanduslangus lõppenud, aga majandustsükkel on endiselt nõrk

Eesti majandustsükkel on tasapisi tugevnemas, kuid sellega kaasnevad omad puudused. 2025. aasta teises kvartalis kasvas Eesti reaalne SKT aastataguse perioodiga võrreldes 0,5% – see oli esimene kord alates 2022. aasta esimesest kvartalist, st kolme aasta jooksul, kui Eesti SKT kasvas aastataguse perioodiga võrreldes, sest alates 2022. aasta teisest kvartalist on Eesti SKT kas stagneerunud või langenud. 

Eesti majandus toetub endiselt eeskätt töötlevale tööstusele, sest Eesti tööstustoodangu aastane kasv on alates selle aasta algusest olnud igal kuul positiivne. Sektoritasandil panustavad Eesti töötleva tööstuse kasvu kõige enam toiduainete, arvutite ja elektroonikatoodete, ehitusmaterjalide ning puidutööstuse segmendid, mis võib tähendada, et tootmine on kasvanud nii ekspordile kui ka siseturule suunatud sektorites. Teisalt on Eesti tööstusettevõtete optimism seoses tellimuste portfelliga vaibunud ning augustis kasvas tööstustoodangu maht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2025. aastal kõige aeglasemalt (+2,5%). Aeglustumist võib seletada nii ajutiste teguritega, nagu EL-i kaupade ennetava USA-sse eksportimise lõppemine pärast uue tariifirežiimi jõustumist 1. augustil, kui ka fundamentaalsete teguritega, nagu EL-i nõrk majandustsükkel (65% Eestis tööstussektori toodetud kaupadest müüakse eksporditurgudele). 

Sisenõudlus on samuti endiselt ebakindel. 2025. aasta augustis registreeriti Eestis viimase kuue kuu kõige aeglasem jaemüügi kasv (+0,7% võrreldes aastataguse perioodiga), mis järgnes käibemaksumäära tõstmisele 24% peale alates 1. juulist.  Toiduainete jaemüügisegment on eriti haavatav ning tegi augustis läbi viimase kahe aasta suurima languse (-4,5% võrreldes 2024. aasta augustiga). Mitte-toidukaupade jaemüük jätkab taastumist, kuid seegi aeglustus augustis. Eesti jaekaubanduse jätkuv nõrkus on osaliselt ajutine ja tingitud ennetavate ostude lõppemisest seoses käibemaksu tõusuga, kuid jaekaubanduse üldpilt toetab ka narratiivi nõrgast majandustsüklist ja tarbijate haprast ostujõust. 

Positiivse poole pealt saab viimaste laenuandmete põhjal välja tuua, et nii uute ärilaenude kui ka uute eluasemelaenude maht püsib kasvutrendis. Esimene neist näitab, et Eesti ettevõtted on üha kindlamad majandustsükli taastumises. Teine näitaja viitab aga sellele, et madalamad intressimäärad kanduvad üha enam üle ka Eesti kinnisvaraturule.

Kokkuvõttes prognoosime, et Eesti SKT kasvab sel aastal 1,5% ja 2026. aastal 2,3%. Piltlikult öeldes tuleb Eesti majandus 2025. aastal langusest välja, kuid üldine majandustsükkel jääb nõrgaks. Majanduskasv peaks kiirenema 2026. aastal.

¹ Hooajaliselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmed, 6 kuu libisev keskmine

² Hooajaliselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmed, 6 kuu libisev keskmine

³ Uued laenud residentidele; 12 kuu libisev keskmine

⁴ Hooajaliselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmed, 6 kuu libisev keskmine

⁵ Hooajaliselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmed, 6 kuu libisev keskmine

⁶ 12 kuu libisev keskmine