Makromajanduse ülevaade 07/2026

Balti riikide majandused: kiirem kasv ja madalamad inflatsiooniprognoosid

EESTI

Tootmissektor

Eesti majandustsükkel püsib mõnevõrra nõrgem kui teistes Balti riikides. Tööstusaktiivsus tervikuna püsib paigalseisus, selget suunda pole alates 2025. aasta algusest tekkinud ning tase on 13% allpool Covidi-järgset tippu. Eesti statistikaameti andmetel põhinevad Citadele panga arvutused näitavad, et kolme kuu libiseva keskmise põhjal langes tööstustoodang mais aastaga 3,2%, olles aasta algusest 1,0% madalam. Töötlev tööstus langes aastaga 2,6% ja oli veebruariga võrreldes 1,3% madalamal tasemel.

Tugevamad valdkonnad olid metallitööstus 13,1% ja mittemetallilised mineraaltooted 12,8%, näiteks tsement, mis ilmselt peegeldab ehitussektori elavnemist. Head tulemust näitasid ka elektroonika- ja optikaseadmed 9,9% ning elektriseadmed 4,9%. Ülejäänud sektorites oli aktiivsus nõrgem.

Positiivne on aga see, et Skandinaavia piirkonna nõudlus püsib tugev ja Iraani konflikti suhtes vastupidav, mis peaks edaspidi toetama Eesti töötlevat tööstust. Näiteks Ukraina sõja esimese nelja kuu jooksul langes Soome majanduskindlustunde indeks ESI 13 punkti võrra, samal ajal kui Iraani konflikti esimese nelja kuu jooksul kasvas Soome ESI 3,4 punkti. See peegeldab üldist tugevust Soome majanduses, mis on Eesti ettevõtete jaoks oluline eksporditurg.

Jaekaubandus

Eesti sisenõudlus on näidanud nõrkuse märke. Mais jõudis Eesti jaekaubandus madalaimale tasemele alates 2025. aasta detsembrist, peegeldades Iraani sõja negatiivset mõju tarbijate kindlustundele ja tarbimisvalmidusele.

Ehitussektor

Positiivse poole pealt näitab Eesti ehitussektor jätkuvalt taastumise märke. 2026. aasta esimeses kvartalis jõudis ehitusmaht kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta lõpust. Seda peegeldab ka eelpool mainitud tsemenditootmise järsk kasv.

Makromajanduslik prognoos

Üldiselt ootame Eesti SKP kasvuks 2026. aastal 2,2% ja inflatsiooniks 4%. Töötuse määr peaks 2026. aastal olema 7%, samas kui 5,8% palgakasv peaks ületama hinnatõusu.

LÄTI

Tootmissektor

Läti majanduskonjunktuur paraneb jätkuvalt, kuid kasv on rohkem koondunud tootmissektorisse ja vähem sisenõudlusse. Citadele panga arvutused viitavad Läti töötleva tööstuse aktiivsuse tugevnemisele. Kolme kuu libiseva keskmise põhjal kasvas toodang mais aastaga 5,9% ja aasta algusest 3,7%. Veebruariga võrreldes oli toodang 3,8% kõrgem.

Kasvu vedasid metalltoodete tootmine 22,7%, tekstiilitööstus 42,3% (väga madalalt baasilt), rõivatööstus 21,0%, arvutid ja elektroonika 18,8%, kummi- ja plasttooted 18,7%, keemiatööstus 17,2%, mööbel 11,8% ning toit 6,7%. Nõrkus koondus jookide tootmisse, kus langus oli 31,1%, masinate remonti 19,9%, nahatööstusse 17,9% ja mäetööstusse 9,7%. Tõusu näib vedavat kaitsekulutuste kasv Euroopa Liidus ning asjaolu, et hoolimata Iraani sõjast ei kaotanud EL-i üldine majandusaktiivsus märkimisväärselt hoogu.

Jaekaubandus

Jaekaubanduse kasv oli Lätis mõõdukam. Meie arvutused näitavad, et 2026. aasta mais kasvas jaekaubandus ilma autokaubanduseta aastaga 3,6% ja aasta algusest 4,4%, kuid oli veebruariga võrreldes -0,8% madalam.

Kõige kiiremini kasvasid kodutarvete müük 7,1%, info- ja sidetehnika seadmed 6,3% ning interneti- ja postimüük 5,4%. Spetsialiseeritud toidukaupade müük langes 0,6% ning eriti nõrgad olid raamatud ja ajakirjandusväljaanded, kus langus oli 16,4%. Veebruarijärgne pehmenemine on kooskõlas nõrgema tarbijakindlusega.

Majandusmeeleolu

Läti majanduskindlustunde indeks ESI halvenes Iraani sõja vältel järjekindlalt ning taastumise märke on vähe. Euroopa Komisjoni andmete järgi tõusis Läti ESI märtsis 100,8 punktini, kuid langes seejärel igal järgneval kuul ja jõudis juunis 96,5 punktiga madalaimale tasemele. Veebruariga võrreldes oli langus 4,1 punkti ning indeks on nüüd allpool pikaajalist 100 punkti keskmist. Juuni tähistas madalpunkti nii üldindeksi kui ka mitme sektori jaoks.

Peamine Läti majandusmeeleolu pidur on tarbijate kindlustunde süvenev langus. Kindlustunne langes veebruari -10,1 punktilt juunis -19,0 punktini, liikudes järsult allapoole alates märtsist. Iraani konflikti algusest on Läti tarbijad muutunud pessimistlikumaks majandusväljavaate, suuremate ostude ja säästude suhtes. See viitab sellele, et majapidamised muutuvad kulutamisel ettevaatlikuks. Sama peegeldab jaekaubanduse kindlustunne, mis langes juunis +0,2 punktini, kuna oodatav äritegevus muutus negatiivseks, -0,2 punkti. Seda peegeldavad ka viimased jaekaubanduse andmed.

Helgem koht on tööstus, kus kindlustunne jäi üldjoontes samaks, liikudes -4,0 punktilt -4,1 punktini, kuigi teatud detailid näitasid siiski paranemist. Näiteks muutusid Läti tööstusettevõtted eeltellimuste suhtes positiivsemaks: näitaja paranes veebruari -22,9 punktilt juunis -15,9 punktini ehk 7,0 punkti võrra. Ehitusturg näitas sarnast liikumist: üldine kindlustunne püsis umbes -7,7 punkti juures, kuid hinnang viimase aja aktiivsusele tõusis veebruari -0,6 punktilt juunis +6,4 punktini. Ehitajate hinnaootused tõusid samal ajal +36,3 punktilt +46,6 punktini. Teenused stabiliseerusid vaid veidi, liikudes aprilli +1,5 punkti madalseisust juunis +2,0 punktini, samas kui nõudluse ootused jäid tagasihoidlikuks, langedes veebruari +6,6 punktilt +3,9 punktini.

Makromajanduslik prognoos

Tõstsime 2026. aasta Läti SKP kasvuprognoosi 1,8%-ni, mis on 0,3 protsendipunkti rohkem kui aprillis, ning langetasime inflatsiooniprognoosi 4,0%-ni, mis on 1,1 protsendipunkti vähem kui aprillis. See peegeldab Iraani konflikti tippmõju möödumist majandustsüklile ja inflatsioonile. Prognoosime Läti töötuse määraks 2026. aastal 6,5%, mis on 0,1 protsendipunkti vähem kui aprillis, palgakasvuks 6,4%, mis on 0,2 protsendipunkti rohkem kui aprillis, ning eluasemehindade kasvuks 5,4%, mis on 0,2 protsendipunkti rohkem kui aprillis. Üldiselt oleme Läti majanduse 2026. aasta ja järgneva perioodi väljavaate suhtes jätkuvalt positiivsed.

LEEDU

Tootmissektor

Leedu majanduson endiselt edenemas hoolimata Iraani sõjaga seotud riskidest. Tööstuse kasv jätkus ka 2026. aasta kevadel ning töötleva tööstuse kogutoodang jõudis ajalooliselt kõrgeimale tasemele. Leedu statistikaameti andmetel põhinevad Citadele panga arvutused näitavad, et kolme kuu libiseva keskmise põhjal kasvas tööstustoodang mais aastaga 5,1% ja aasta algusest 3,7%. Töötlev tööstus kasvas aastaga 5,8%.

Kasv oli laiapõhjaline, kuid seda vedasid kõrgema lisandväärtusega ja ekspordile suunatud segmendid: arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine kasvas aastaga 18,6%, kummi- ja plasttoodete tootmine 17,6%, masinate remont ja paigaldus 18,1%, mööbli- ja puidutoodete tootmine mõlemad 6,6% ning toiduainetööstus 4,1%. Ettevaatlikult võib järeldada, et Leedu ja Euroopa Liidu kaitsekulutuste suurenemine hakkab avaldama nähtavat mõju Leedu töötlevale tööstusele, kuna arvutite, elektroonika, optika ja masinatööstuse segmendid on kaitsekulutuste otsesed kasusaajad.

Teisalt näitavad andmed selgelt, et madalama lisandväärtusega sektorid, mis sõltuvad tavaliselt odavamast tööjõust, on raskustes. Tekstiilitööstuse toodang langes aastaga 4,6% ja nahatööstuse toodang 8,0%. Alates Iraani sõja puhkemisest veebruaris on tööstustoodang kasvanud 2,9%. Kasvu on vedanud mittemetalliliste mineraaltoodete tootmine 29,3%, kummi- ja plasttooted 11,6%, mootorsõidukite osad 9,1% ning keemiatööstus 5,7%. Tsemendi ehk mittemetalliliste mineraaltoodete segmendi kasv peegeldab kinnisvara- ja ehitussektori tugeva kasvu jätkumist.

Jaekaubandus

Jaekaubandus oli teine oluline majandustsükli paranemise toetaja Leedus. Jaekaubandus ilma autokaubanduseta kasvas püsivhindades mais aastaga 7,5% ja aasta algusest 6,9%. Veebruariga võrreldes oli jaekaubandus 3,7% kõrgemal tasemel.

Kasvu vedasid toidukaubandusvälised müügid, mis suurenesid 14,1%. Eriti tugevalt paistsid silma interneti- ja postimüük 26,0%, kodutarbed ja elektroonika 14,3% ning apteegikaubad 10,3%. Toidukaupade müük oli stabiilsem, kasvades 2,1%, ning kütusemüük püsis laias laastus muutumatuna, kasvades 1,2%.

Jaekaubandust toetavad nii fundamentaalsed tegurid, sealhulgas palkade edasine kasv ja pingeline tööturg, kui ka pensionireform. Viimased andmed näitavad, et teisest pensionisambast lahkus 40% ehk 550 000 inimest. Kokku vabanes 2,8 miljardit eurot, mis moodustab 3% Leedu SKP-st. Ligikaudu 70% sellest kapitalist hoitakse pangakontodel, 16% võeti välja tõenäoliselt tarbimiseks ning 6% kasutati olemasolevate laenude ja liisingukohustuste katmiseks. Need numbrid sobivad hästi kokku Leedu jaekaubanduse viimaste trendidega, kuna pensionireform avaldas otsest mõju internetikaubanduse ja elektroonikakaubanduse kasvule.

Majandusmeeleolu

Peamised majandusnäitajad viitavad, et Iraani sõja kõige tugevama negatiivse mõju periood Leedu majandusele võib olla möödas. Euroopa Komisjoni andmetel langes Leedu majanduskindlustunde indeks ESI veebruari 103,3 punktilt märtsis 101,3 punktini, kui Iraani sõja mõju avaldus. Seejärel taastus indeks maiks 103,0 punktini ning langes juunis 102,1 punktini. See oli 0,8 punkti üle märtsi madalaima taseme, kuid 1,2 punkti alla veebruari taseme.

Taastumist vedasid teenused, mis on selgelt kõige tugevam segment. Teenuste kindlustunne langes veebruari +6,0 punktilt märtsis -1,0 punktini, kuid taastus seejärel V-kujuliselt ning jõudis mais ja juunis +10,2 punktini. See oli 11,2 punkti üle märtsi põhja ja 4,2 punkti üle sõjaeelse taseme. Teenusettevõtted muutusid järjest optimistlikumaks nii praeguse äriseisu kui ka nõudlusootuste suhtes.

Ka ehitussektori kindlustunne taastus. See jõudis mais -8,2 punktiga madalseisu, kuid tõusis juunis -5,4 punktini, ületades taas veebruari taseme, kuna hinnang hiljutisele tegevusaktiivsusele paranes. Tarbijate kindlustunne taastus osaliselt aprilli -3,1 punktilt juuniks -1,5 punktini. Seda vedas tugevam hinnang üldisele majandusele: hinnang viimasele 12 kuule paranes aprilli -23,9 punktilt -14,0 punktini ning järgmise 12 kuu ootused -22,8 punktilt -15,5 punktini. Ka töötuskartuse indeks vähenes, olles aprillis jõudnud 24,8 punktini ja langedes juuniks 20,6 punktini. Samas jäi tarbijate kindlustunne 2,2 punkti alla veebruari taseme.

Üldiselt viitavad juhtivad näitajad, et vähemalt praegu on Iraani sõja kõige tugevam negatiivne mõju möödas ning Leedu majandustsükkel paraneb sõja esialgsest šokist.

Makromajanduslik prognoos

Oleme Leedu majanduse väljavaate suhtes jätkuvalt optimistlikud. Ootame 2026. aastaks SKP kasvu 2,9%, millest 0,8 protsendipunkti tuleb pensionireformi mõjust. Võrreldes eelmise, 2026. aasta aprilli prognoosiga tõstsime Leedu 2026. aasta SKP kasvuprognoosi 0,3 protsendipunkti võrra, kuna Iraani sõja tippmõju majandusele ja inflatsioonile on möödas. Langetasime Leedu inflatsiooniprognoosi 5,8%-ni, mis on 0,2 protsendipunkti madalam kui aprillis. Samas ootame, et inflatsioon püsib üldiselt suhteliselt kõrge, seda kasvanud miinimumpalga ja pensionireformi tõttu. Prognoosime 2026. aastaks palgakasvuks 7,5%, mis on 0,2 protsendipunkti rohkem kui aprilli prognoosis, ning töötuse määraks 6,8%, mis on 0,1 protsendipunkti vähem kui aprilli prognoosis.

MAAILMAMAJANDUS

Maailmamajandus tuleb järjekordse sõjaga märkimisväärselt hästi toime

Maailmamajandus alustas 2026. aastat positiivsel noodil, kuid kevad tõi uue proovikivi maailmamajanduse ja finantsturgude vastupidavusele. Kui 2025. aasta kevadel alustas president Donald Trumpi juhitud USA administratsioon üleilmset kaubandussõda oma kaubanduspartnerite vastu, siis selle aasta veebruari lõpuks oli sama administratsioon alustanud ka reaalset sõda Iraani vastu.

USA ja Iraani konflikt koos Hormuzi väina sulgemisega mõjutas umbes viiendikku maailma naftapakkumisest, vallandades naftahindade järsu tõusu. Siiski aitasid mitmed tegurid tagada piisava nafta ja naftatoodete pakkumise, et maailmamajandus saaks toimida ning hinnasurve oleks piiratud. Esiteks kasutasid Lähis-Ida eksportijad alternatiivseid torujuhtmeid, et Hormuzi väinast mööda pääseda. Teiseks suurendas USA märkimisväärselt oma naftaeksporti. Enne konflikti kujunenud üleilmne nafta ülejääk kadus kiiresti. Nõudluse poolel mängis olulist rolli Hiina, kes suutis kiiresti vähendada oma naftaoste, kasutades ilmselt strateegilisi varusid, kohandades nafta rafineerimist ja piirates nõudlust. Ka lääneriigid kasutasid turupuudujäägi kompenseerimiseks olemasolevaid naftavarusid.

Pärast USA ja Iraani vaherahu väljakuulutamist hakkas naftavoog Hormuzi väina kaudu järk-järgult taastuma ning naftahinnad langesid märkimisväärselt. Riskid jäid siiski pigem hinnatõusu poolele kaldu. Kahe poole vaherahu on äärmiselt habras, mida on näidanud ka viimaste nädalate sündmused. Lisaks peavad Hiina ja lääneriigid varem või hiljem oma strateegilisi naftavarusid täiendama, mis loob täiendavat nõudlust ja avaldab hindadele ülespoole survet.

Kuigi see näib olevat vastuolus majandusloogikaga, on üleilmne tootjate kindlustunne alates Iraani ja USA konflikti algusest paranenud ning jõudnud viimase kolme kuu jooksul nelja aasta kõrgeimale tasemele. Tootjate optimism oli nähtav kõigis suuremates majandustes: USA-s, euroalal ja Hiinas. Samal ajal on keeruline eristada, kui suures ulatuses vedas seda optimismilainet sektori tsükliline tõus ning kui suures ulatuses mure konfliktiga seotud võimalike tarnehäirete ja varude kogumise vajaduse pärast.

Kevade jooksul jätkasid lääneriikide tarbijad kulutamist, hoolimata kõrgemate naftahindade põhjustatud ostujõu langusest. Majapidamiste nõudlust toetas püsiv sissetulekute kasv. Lisaks väljus USA tööturg talveunest, kuna kevadel taastus uute töökohtade loomine.

Ka finantsturud taastusid kevadisest lühikesest nõrkusperioodist suhteliselt kiiresti. Juuniks jõudsid nii arenenud kui ka arenevate riikide aktsiaturud uute rekordtasemeteni. Aktsiahindade tõusu toetas investorite tugev vaimustus tehisintellekti vastu, mis levis teises kvartalis ka suhteliselt väiksematele tehnoloogiaettevõtetele. Positiivne meeleolu naasis kiiresti ka võlakirjaturgudele, hoolimata rangema rahapoliitika ootuses tõusnud valitsusvõlakirjade tootlustest.

Euroala kasv kaotab taas hoogu

Üleilmne majandussüsteem on taas näidanud vastupidavust välistele šokkidele, kuigi viimastel kuudel on majandusprognoose korrigeeritud. Alates konflikti algusest on majandusteadlased ja keskpankurid tõstnud lääneriikide inflatsiooniprognoose ning langetanud kasvuprognoose. Euroala SKP prognooside allapoole korrigeerimise tsükkel ei ole veel lõppenud. Praegused prognoosid viitavad ligikaudu poole nõrgemale kasvule kui enne konflikti oodati. Bloombergi küsitletud analüütikute prognooside järgi võib euroala majanduskasv aeglustuda 2026. aastal ligi 0,5%-ni, kiirenedes 2027. aastal 1,2%-ni. Erinevalt euroalast prognoositakse USA-le mõlemaks aastaks kiiremat, umbes 2,1% kasvu.

Euroala majandustulemus oli aasta esimeses pooles suhteliselt tagasihoidlik. Esimeses kvartalis langes sisemajanduse koguprodukt kvartalivõrdluses 0,2%. Negatiivse tulemuse taga oli peamiselt Iirimaa väga volatiilse majandustoodangu langus ning mõõdukas 0,1% SKP langus Prantsusmaal ja Leedus. Samal ajal jätkus kasv ülejäänud euroala majandustes, Saksamaa SKP kasvas 0,3%. Euroala aastakasv aeglustus esimeses kvartalis 0,3%-ni, võrreldes viimase pooleteise aasta keskmise 1,4%-ga. Ka selle põhjuseks oli suuresti Iirimaa kahekohaline SKP langus.

Sektorite lõikes näitas euroala töötlev tööstus suhteliselt nõrgemaid tulemusi. Hoolimata tootjate positiivsest meeleolust ja tootmismahtude kasvust viimase kolme kuu jooksul oli euroala töötleva tööstuse toodang aprillis vaid 0,3% kõrgem kui aasta varem. Saksamaal oli see 1,6% madalam. Jaemüük on viimastel kuudel muutunud volatiilsemaks. Sellegipoolest olid euroala jaemüügimahud, kui hinnamuutuste mõju välja jätta, mais 1,6% kõrgemad kui aasta varem.

Euroala ettevõtted reageerisid energiahindade tõusule negatiivsemalt kui nende ülemere konkurendid. Euroala teenusepakkujate kindlustunne püsis teises kvartalis pessimistlik. Ka tarbijate kindlustunne halvenes kevadel märkimisväärselt. Kuigi ettevõtete ja tarbijate kindlustunne taastus juunis, kui naftahinnad langesid, jätkas euroala teenusesektori uute tellimuste dünaamika nõrgenemist. Pessimism euroala ehitusettevõtete seas süvenes samuti viimase kolme kuu jooksul.

Üldiselt on USA võrreldes Euroopa ja Aasia majandustega paremas positsioonis, et energiahindade tõusule vastu pidada ja seda tänu USA positiivsele energiakaubanduse bilansile. Meie hinnangute põhjal vähendab naftahinna 10 dollari suurune tõus barreli kohta euroala SKP-d keskmiselt 0,15–0,20%. USA majandusele on kõrgemate naftahindade otsene mõju tõenäoliselt nullilähedane.

EKP püüab vältida varasemaid vigu ja naaseb intressitõusude juurde

Naftahindade järsk tõus kajastus kiiresti üleilmses inflatsioonistatistikas. Mais jõudis euroala inflatsioon viimase aasta kõrgeimale tasemele ehk 3,2%-ni. Samas kui USA inflatsioon kiirenes 4,2%-ni. Kuna nafta- ja seeläbi ka kütusehinnad langesid, hakkas euroala inflatsioon juunis normaliseeruma ning on juba langenud 2,8%-ni. Kui volatiilsed energia- ja toiduhinnad välja jätta, püsis euroala inflatsioon suhteliselt stabiilne. Alusinflatsioon on kõikunud üle aasta 2,2–2,4% vahemikus. Euroala inflatsioon peaks järgmisel aastal naasma 2% taseme lähedale.

Inflatsiooni kiirenemine pani keskpangad taas kaaluma rangema rahapoliitika vajadust. Inflatsioonist tekkivaid mõjusid kartes tõstis Euroopa Keskpank juunis intressimäära 2,0%-lt 2,25%-ni, mis tähistas esimest rahapoliitilist muutust aasta jooksul. Euribori määrad olid selle sammu hinnastanud juba enne tegelikku intressitõusu, peegeldades investorite ootust agressiivsema EKP suhtes. 6 kuu euribor on viimastel kuudel stabiliseerunud 2,5–2,6% juures, võrreldes 2,15% keskmise tasemega enne Iraani konflikti. Finantsturud ootavad, et EKP tõstab intressimäära sügisel veel 25 baaspunkti võrra ega välista veel üht tõusu järgmisel aastal. Selle tulemusena võib 6 kuu euribor lõpuks stabiliseeruda 2,75% lähedal.

Kuigi USA Föderaalreserv on hoidnud oma baasintressimäära alates detsembrist muutumatuna 3,50–3,75% vahemikus, ootab pool Föderaalreservi ametnikest, et määr on aasta lõpuks kõrgem. Samal ajal viitavad ameti enda prognoosid, et inflatsiooni kiirenemine on ajutine ning intressimäärasid võidakse 2027. ja 2028. aastal langetada. Ka finantsturud ootavad esimest intressitõusu sel sügisel ning näevad võimalust veel üheks tõusuks järgmisel aastal. Samuti näib, et uus Föderaalreservi juht Kevin Warsh jääb klassikalise ja majandusnäitajatest lähtuva rahapoliitika juurde ega langeta intressimäärasid ilma majandusliku põhjenduseta. Pikka aega kartsid finantsturud, et ta võib USA presidendi surve all teha poliitiliselt motiveeritud otsuseid.