Kas tööandjatel on noortele liiga kõrged nõudmised?

Õpingutelt tööle suundumine on üks suurimaid muutusi noore inimese elus. Tänapäeval aga käivad õppimine ja töötamine käsikäes. Tööl käiakse juba erialaõpingute ajal ning selleks, et tööturul kohaneda ja edasi liikuda, on oluline ka õppimist jätkata. Mida tööandjad veel tööturule sisenejatelt ootavad ja kuidas näevad seda noored? 

Citadele uuringu järgi leidsid 31% õpilastest ja üliõpilastest, et tööandjate nõudmised noortele on liiga kõrged.* 6% õpilastest ja üliõpilastest märkisid, et noortel on tööle saamisel probleemiks kogemuse puudumine, ebapiisav haridus või oskused. 

Citadele personalipartner Triin Truumees toob välja, et esimesed sammud oma valitud karjääris võivadki olla keerulised ning enda tõestamiseks peab pingutama. „Õnneks on ka mitmeid tööandjaid, kes panustavad noorte spetsialistide väljaõppesse ning mõistavad, et alustaval noorel ei saagi olla suurt kogemuste pagasit.“ 

Truumehe hinnangul tahavad noored õppida. „Tänapäeval on aina olulisem kandidaadi soov õppida, areneda ja ajaga kaasas käia, olgu ta siis noor või vana, sest keskkond meie ümber muutub kiirelt.“ Intervjuude põhjal peavad noored oluliseks toetavat juhti, sõbralikku meeskonda, turvalist töökeskkonda ning sisukat ja huvitavat tööd, mis pakub arenguvõimalusi. Samuti eelistatavad nad töökohti, kus puudub rutiin, hindavad kõrgelt töö ja eraelu tasakaalu ja paindlikku tööaega. 

Detailid on määravad 

Konkurents tööturul on suur ja detailid on sageli määravad. Näiteks võib kandidaadil olla mõni oluline kogemus, mis annab talle eelise, näiteks varasem kogemus tehisintellektiga töötamisel. Tööandjad lähtuvadki valikul üldjuhul ametikohaks vajalikest kompetentsidest ja töökeskkonnast. 

Iga värbamisprotsess on erinev. Kui kandideerib mitu sarnaste oskustega inimest, tehakse valik võrdselt tugevate kandidaatide vahel ning siis hakkavad rolli mängima ka väiksemad ja tööga kaudselt seotud kogemused. Kui aga kandidaatidel puuduvad mõned nõutud oskused, pööravad värbajad rohkem tähelepanu suhtumisele, motivatsioonile ja õppimissoovile.  

Mida ootavad tööandjad? 

Tööandjad ootavad kandidaadilt selget ja läbimõeldud motivatsiooni. Noore peab oskama selgitada, miks ta kandideeris just sellele ametikohale ja ettevõttesse ning kuidas see sobitub tema eesmärkide ja huvidega. Truumehe hinnangul ongi noortele väljakutseks just oma tugevuste selgelt ja struktureeritult esitlemine ning arenguvajaduste kirjeldamine. „See võib jätta vale mulje, justkui kandidaat teaks või oskaks vähem, kui ta tegelikult teab või oskab,“ lisas Truumees. 

Levinumad vead, mida tööturule sisenevad kandidaadid töövestlustel teevad, on pähe õpitud vastustesse kinni jäämine või hoopis ettevalmistuse puudumine ja suutmatus olulist välja tuua. „Intervjuul on tähtis ka loomulik kontakt inimeste vahel,“ ütles Truumees. 

Kuidas saada esimene töökogemus? 

Kui varasemat töökogemust kogemust ei ole, tuleks alustada praktikast või nooremspetsialisti ametikohast. „Ka lühiajaline praktika mõnes valdkonnaga seotud ettevõttes mõjub CV-s hästi ning annab aimu, et noor teab, mis teda tema valdkonnas ees ootab,“ ütles Truumees. Praktikakohtadele võib olla küll teatud valdkondades kõrge konkurents, ent enamasti leiab pakkumisi karjääripäevadelt, koolide meililistidest, ettevõtete sotsiaalmeediast ja vahel ka tööpakkumiste portaalidest. “Kindlasti ei tasu end lasta heidutada eitavatest vastustest, isegi kui neid tuleb järjest palju. See on protsessi osa, sest tihti on ühele praktikakohale palju tublisid tahtjaid,” lisas Truumees. Abiks on selles olukorras tugev ja eristuv motivatsioonikiri, mis haakub ettevõtte väärtuste ja pakutava töö sisuga. 

„Alati võib ka huvipakkuvale ettevõttele ise kirjutada ja uurida, kas neil on pakkuda praktikakohta. Sel juhul on eriti oluline näidata kirjas kohe, miks soovib noor just sinna ettevõttesse praktikale tulla ning milline töökoht talle täpselt huvi pakub. Tööandjad hindavad ka julget pealehakkamist,“ ütles Truumees.

Citadele tellitud uuringu viis 2026. aasta aprillis läbi uuringufirma Norstat Eestis, Lätis ja Leedus. Igas riigis küsitleti 1000 inimest.