LIFESTYLE

Murrame müüte: kas jätkusuutlik valik on alati kallim?

Suur osa toidust heidetakse prügikasti märkamata – toitu ostetakse, aga ei sööda ning see läheb riknema. Sellises olukorras vähendaks jätkusuutlikumad valikud nii koormust keskkonnale kui ka aitavad kokku hoida arvestatava summa raha.

Laialt on levinud eksiarvamus, et keskkonnasõbralik olla on keeruline. Või kui mitte keeruline, siis kindlasti kallis. Tegelikult tasub aga keskkonna hoidmiseks üle vaadata regulaarsed kulutused ja väiksemad ostud: toit, energia, transport ja igapäevased teenused. Sageli vähendavad jätkusuutlikumad valikud neil juhul ka kulutusi.

Rõivad ja esemed

Keskkonna hoidmiseks tasub osta vähem, aga läbimõeldumalt. Kvaliteetsemad riided ja kodutarbed kestavad tavaliselt kauem, vähendades vajadust neid tihti välja vahetada. Lisaks loob nõudlus pakkumise: mida vähem liigselt tarbitakse, seda vähem ressursse odavate ja kiirelt lagunevate asjade tootmiseks kulub.

Rõivaste või kaupade valimisel tasub vaadata tootja veebilehte. Tõelist jätkusuutlikkust eristab rohepesust muuhulgas konkreetne ja läbipaistev teave – selged eesmärgid, andmed keskkonnaalaste edusammude kohta, kasutatud materjalide, tootmistingimuste ja tarneahela näitajad. Usaldusväärsust kinnitavad sertifikaadid ja regulaarsed jätkusuutlikkuse aruanded, mitte üldine tekst kodulehel.

Toit

Sarnane põhimõte nagu riiete puhul kehtib ka toidu kohta: osta tasub läbimõeldult. Söögikordade ja menüü planeerimisega saab oluliselt vähendada toidujäätmeid, mis tegelikkuses on otsene raha prügikasti viskamine. Lihtne planeerimine võib säästa kuni mitukümmend eurot kuus.

Kui soovid veel suuremaid samme astuda, siis pööra tähelepanu sellele, kas tootja kasutab sertifitseeritud toorainet, hoolib loomade heaolust ja pakendite taaskasutamisest. Samuti annab keskkonnahoidlikust tootjast aimu see, kui nad astuvad samme, et vähendada toidujäätmeid tootmisprotsessis.

Energiatõhusus

See on veel üks valdkond, kus pikas perspektiivis võidavad nii keskkond kui ka sinu rahakott. Sel puhul peab müüt tihtipeale paika: energiatõhusad seadmed maksavad üldjuhul rohkem. Teisalt aga kaaluvad madalamad elektriarved ja pikem kasutusiga üles kallima hinna.

Energiatõhusaid seadmeid on kõige lihtsam tuvastada Euroopa Liidu energiatõhususe märgise järgi. Lisaks elektrienergia jõudlusega on oluline vaadata ka seadme garantiiaega, parandamise võimalusi, varuosade kättesaadavust ja ringkasutuse võimalusi seadme elutsükli lõpus.

Kasutatud asjad

Jätkusuutlik lähenemisviis hõlmab ka jagamist või taaskasutamist. Kasutatud esemete rentimine, laenamine või ostmine on paljudes olukordades nii keskkonnasõbralikum kui ka rahaliselt kasulikum. Ka mittevajalike esemete annetamine pikendab nende kasulikku eluiga ja vähendab asjatut tarbimist.

Digitaalsed võimalused

Mõned digitaalsed lahendused aitavad vähendada nii ressursside tarbimist kui ka igapäevast kiirustamist. Kaugteenused tähendavad harvemaid sõite, kulutamata kütust ja vähem aega teel. Teisalt võivad mingid digiteenused ka ületarbimist soodustada – regulaarne ja mõtlematu tellimine veebipoodidest plaaniga tooted hiljem tagastada pole kasulik ei keskkonnale ega ka sulle endale.

Digitaalsus on mobiilipanganduse, elektrooniliste arvete, veebipõhiste teavituste ja dokumentide digiallkirjastamisega ka finantssektori oluline osa. See võimaldab vähendada paberi tarbimist ja pangakontoris käimist ning muuta finantsasjade haldamist selgemaks. Kaardimaksete ja ülekannete info internetipangas või annab võimaluse märgata oma harjumusi ja teha teadlikumaid otsuseid.

Liigu omas tempos

Jätkusuutlikkus ei tähenda mugavusest loobumist ega kalleid väljaminekuid. Oluline on meeles pidada, et jätkusuutlik elustiil ei pea olema täiuslik ja kõikehõlmav. Juba mõned teadlikumad valikud harjumuste kujundamisel annavad arvestatava panuse.

Oluline on alustada väikeste ja jõukohaste sammudega: ostude planeerimine, digitaalsete teenuste valimine, asjade parandamine nende ära viskamise asemel. Kuigi hetkes võivad need valikud tunduda peaaegu tähtsusetud, on neil aja jooksul suurem mõju nii keskkonnale kui ka sinu rahakotile.

* Piirsalu, E., Moora, H., Väli, K., Värnik, R., Aro, K. and Lillemets, J. (2022). The generation of food waste and food loss in the Estonian food supply chain. SEI policy brief. Stockholm Environment Institute, Stockholm. http://doi.org/10.51414/sei2022.018