LIFESTYLE

Neli peamist lünka täiskasvanute finantskirjaoskuses

Paljud praegused täiskasvanud on üles kasvanud ajal, mil rahaline stabiilsus ei olnud garanteeritud. Keskkond, kus oleme üles kasvanud, mõjutab ka meie käitumist rahaga: nii võivad mõnda inimest saata hirm kulutamise ees, impulsiivsed ostud ja võimetus pikki rahalisi eesmärke planeerida.

Kui tahame tugeva finantskirjaoskusega järgmist põlvkonda, siis peame täiskasvanutena samuti oma harjumusi üle vaatama ja teadlikult neid vajadusel parandama. Millised on aga neli kõige enamlevinud lünka täiskasvanute finantskirjaoskuses?

Ebamäärane arusaam kulutustest

Kõik teavad täpselt kui palju nad palka saavad, aga vähemad teavad, kui palju raha neil iga kuu millele kulub. Arved, tellimused, poes ostetud pisiasjad, laste taskuraha, spontaansed ostud, õhtusöögid väljas – ja konto ongi järsku tühi.

Kui palgast piisab järgmise palgapäevani, võib jääda mulje, et kõik on korras, isegi kui täpselt ei tea, millele raha kulus. See illusioon võib aga kokku kukkuda, kui tekib suuri planeerimata kulutusi järele, näiteks auto remont või tervisega seotud kulud. Selge ülevaade oma kuludest on esimene samm rahalise stabiilsuse suunas.

Vajadused on segamini soovidega

Kui oled vähemalt ühe kuu kulude ülevaate valmis saanud, on aeg hinnata, millised kulutused olid vajalikud ja millistest oleks saanud loobuda.

Enamik emotsioonioste tehakse siis, kui soovitakse midagi head – ja see on normaalne, kui teha seda teadlikult ja oma eelarve piires. Probleem algab siis, kui piir „ma vajan“ ja „ma tahan“ vahel hakkab hägustuma. Kas sul on vaja uut telefoni, kui praegune töötab hästi? Kas sul on vaja juurde veel ühte striimimisplatvormi tellimust, sest seal on paar populaarset sarja?

Impulsid tõukavad kiirelt tegutsema, allahindlused ajavad mõtted sassi ja selleks ajaks, kui emotsioonid vaibuvad, on raha juba kulutatud. Selge teadlikkus enda ja oma pere vajadustest ja soovidest ning “tahan midagi head” ostude eelarvestamine aitab emotsiooniostude probleemi leevendada.

Lühiajaline pilt pika plaani asemel

Kui sa ei võta aega oma igakuiste kulude jälgimiseks ja planeerimiseks, võivad pikaajalised finantskohustused põhjustada rohkem probleeme kui kasu. Laen, liising või lihtne tellimus tundub lepingu allkirjastamise hetkel lihtne hallata. Tulevik aga ei ole alati nii stabiilne, kui loodetakse – töökoha vahetus, terviseprobleemid, hinnatõus ja suutmatus neis olukordades oma kulusid planeerida võivad põhjustada tõsiseid finantsprobleeme.

Pikaajaline mõtlemine rahaasjades hõlmab lisaks suuremate kulude ette planeerimisele ka erinevate stsenaariumite kaalumist – mis juhtub, kui mu sissetulek väheneb 10–20%? Kas kohustused on siis veel hallatavad?

Teadmiste ja huvi puudumine

Tõenäoliselt vabaneb sinu eelarves peale kulutuste ülevaatamist mingi summa raha. Kui sul on olemas juba meelerahufond, avaneb võimalus jõuda aga veelgi rohelisemale oksale ja vaba raha teenima panna. Kuid see sõltub sinu enda huvist ja teadmistest.

Mõned inimesed ei ole majandusest ja rahandusest huvitatud – just nagu mõnele ei meeldi kuulata džässi või käia kalal. Kuid nii palju, et enda raha targalt ja tulemuslikult majandada, tasub teada, sest see aitab paremini elus toime tulla.

Nii nagu eraldad aega kohvipausiks, filmi vaatamiseks või koeraga jalutamiseks, leia näiteks kaks tundi enda nädalast, et õppida selle kohta, kuidas sääste kasvatada. Alustades lihtsatest teemadest, näiteks kuidas liitintress töötab või miks tasub säästa, kuni keerukamate teemadeni, näiteks investeeringute tegemiseni. Mida rohkem sa tead, seda kaalutletumaid otsuseid oskad sa teha ning seda rohkem on su lastel võimalusi sinult  rahatarkust õppida.