Tüdruk, kes kannab kaelas kõrvaklappe, vaatab käes olevasse telefoni ja hoiab teises käes pangakaarti.

Must reede või must pettus? Võltsallahindlused, mis jahivad su rahakotti ja kaardiandmeid

Musta reede ajal tasub pöörata rohkem tähelepanu internetipetturitele, kes seda aega aktiivselt ära kasutavad ning enne ostu sooritamist kontrollida, kas toode oli ka päriselt odav või ainult näib seda.

„Must reede annab petturitele tegutsemiseks väga hea pinnase: sotsiaalmeedia ja postkastid on erinevat reklaami täis, mistõttu mõjuvad ka nende loodud pakkumised usutavamalt. Väga suurte allahindluste ja näiliselt kenade veebipoodide taga on aga tihti pettus,“ ütles Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. Proovides midagi sellisest eriti soodsat veebipoest osta, võib pettur kätte saada sinu kaardiandmed, mille abil saab omakorda pangakontolt raha varastada, sinu nimel laene võtta ning kaup võib ka jääda saamata. Ainuüksi sellel aastal on Eesti inimesed kaotanud erinevat tüüpi pettustega üle 22,5 miljoni euro, selgub Politsei- ja Piirivalveameti andmetest.

„Vahel võib olla pettusi keeruline päris pakkumistest eristada, sest tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega saab kiiresti kokku panna vägagi professionaalse välimusega veebilehe. 

Enne ostu tegemist tuleks seega hinnata, kas allahindlus tundub võrreldes teistega normaalne või on vahe röögatu? Kas veebilehe aadress tundub korrektne ja kas sealsed tekstid loogilised? Kas allahindluse saamiseks tuleb kiiresti tegutseda?“

Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juhataja Viktor Tkatšenko

Samuti tasub üle vaadata, mida teised inimesed on veebilehe kohta tagasisideks kirjutanud. Kui tagasiside on peamiselt negatiivne või puudub üldse, ei tasu Tkatšenko sõnul sellisest veebipoest ostu teha.

Pettuste ohvriks langemist aitab Tkatšenko sõnul vältida lisaks tähelepanelikkusele ka emotsiooniostude haldamine. „Kui on novembrikuu alguses tehtud endaga realistlik kokkulepe selle osas, kui palju ja millele plaanitakse kulutada, siis on kindlam, et petturite võltspakkumised ei pane inimest kohe tegutsema.“ Samuti aitab korraks aja maha võtmine, veebipoe uurimine ja mõtlemine, kas pakkumine on ehk liiga hea, et tõsi olla. „Petturid küll rõhuvad, et viivitades lipsab hea võimalus käest, ent ükski asi ei ole väärt oma andmete petturile jagamist,“ sõnas Tkatšenko.

Suureks puhutud hinnad ja näilised allahindlused

Lisaks pettustele, mille puhul ei pruugi ostetavat asja olemas olla, tasub olla ettevaatlik ka olukordades, kus kaup on olemas, ent allahindlus on petlik. „Eriti tasub olla tähelepanelik välismaiste veebipoodide puhul,“ märkis Tkatšenko. Ta selgitas, et allahindlus ei pruugi vahel olla päriselt allahindlus: osa kaupmehi tõstab oma hindu enne allahindlusperioodi, et luua kunstlikult suurte soodustuste mulje.

Tkatšenko soovitab veebipoodides enne musta reede ostude tegemist kontrollida, kas toode on ka päriselt odav. „Abiks on hinnavõrdlusplatvormid, millega saab vaadata kauba hinda erinevates e-poodides ning mis mõnel juhul näitavad ka hindade ajalugu – nii saab vaadata, kas hinnad on enne allahindluste perioodi tõusnud. Näiteks on selle jaoks olemas kodumaised veebilehed hinnavaatlus.ee ja hind.ee, aga selliseid portaale on veel. Amazoni kaupade hindade võrdluseks on olemas leht nimega CamelCamelCamel ning Ühendkuningriigi veebipoodide hindu näitab näiteks PriceRunner. Hindu võiks kontrollida kasvõi AI abil, ent meeles tasub pidada, et see ei ole alati 100% korrektne,“ sõnas Tkatšenko.